Kuni oktoobri keskpaigani saab esitada rahataotlusi rahva seas Vigala Sassina tuntud Aleksander Heintalu ja Elo Liivi fondi, mille eesmärk on edendada Eesti loonausuga seotud põliskultuuri, kirjutas Meie Maas Marjam Vaher.
Liivi sõnul tunnevad nad Sassiga muret Eesti traditsioonilise pärimuskultuuri säilimise pärast, mis on seoses pealetungivate kristlike mõjudega hääbumas. “Toetame põlise loodususundi ja maailmavaate säilimist – meie oma juurte, oma pärimuste, kultuuri ja keele säilimist,” loetles Liiv valdkondi, mille elushoidmiseks fond on loodud.
Tema sõnul nägid nad fondi kuus aastat tagasi asutades, et Eesti 10 000-aastase ajalooga pärimuskultuur on ohus. “Soovime fondiga elus hoida seda yrgset kogemustepagasit, mis rohkemal või vähemal määral meid taas oma juurte juurde suunab,” ytles Liiv, kelle sõnul toetab fond mitte lihtsalt rahvakultuuri, vaid just seda osa sellest, mis on asutajate jaoks sydamelähedane.
Liivi sõnul on suur valukoht ka põliste pyhade pidamise võimaluse puudumine neil, kes ei järgi kirikukalendrit. „Selleks, et teaksime töölt päeva vabaks kysida, tuleks vanu pyhasid rohkem uurida,” rõhutas Liiv.
Uuritud on haldjaid ja hiiepuid
Sellel aastal saab kuni 3500 krooni suurust toetust taotleda kõigile projektidele, mis aitavad edendada mittekristlikku ja põlisusundile toetuvat rahvakultuuri. Summa on igal aastal erinev, kuna sõltub Eesti Rahvuskultuuri Fondi kogutavate intresside määrast.
Eelmistel aastatel on toetatud pyhade puude alast uurimistööd, traditsiooniliste seto ehete valmistamist, Eesti haldjapärimuse tekstindamist, uurimistööd Eesti rahvakalendri kohta ja Saaremaa koolitydruku Minni Saapari Pihtla valla muistsete pyhakohtade kaardistamist. Kokku on aastate jooksul toetusi jagatud 21 500 krooni eest.
Fond loodi Rahvuskultuuri Fondi juurde 2002. aastal, esimesed 15 000 krooni annetasid asutajad Aleksander Heintalu ja Elo Liiv, ylejäänud raha on kogunenud annetajate abiga.