Tänane kasupäev, ehk laiemalt tuntud mihklipäev on tähtsamaid pyhi maarahva aastaringis. Karjalaskepäeva (23.04.) vastaspäevana on ta yheks nn postipäevaks, mil lõpeb suvine ja algab talvine majandusaasta pool.

Saaremaa ajaleht Meie Maa märkis sel puhul ära: "Nädalavahetusel peetakse mitmel pool maakonnas mihklipäeva laatasid, tõmmatakse joon alla suvistele tegemistele. See on küll suuresti sümboolne, kuna omaaegset kombestikku ja tavasid järgivad tänapäeval vähesed, kuid näitab siiski meie mälu sügavust ja traditsiooni visadust."

Pysiv ajamärk loonas ja elmas

Suvetööd on põhiliselt läbi ja ees ootavad talvised toimetused. Vanasõnagi ytleb, et karjalaskepäeval algab suvi ja kasupäeval tali. Kasupäeva on nimetatud isegi esimeseks jõulupyhaks.

Õhtud jõuavad varakult kätte ja paljastavad kirka tähetolmuga kaetud taevalaotuse. Öösel langenud kaste näeb aga veel järgmist õhtut. Iga päevaga karvavõrra kollasemaks ja punasemaks muutuv mets ning maa seavad end puhkama.

Kasupäev on sisult sygisene pööripyha. Sellest kuidas kasupäeva peetakse, sõltub inimese käekäik talvel. Nagu pööriajal ikka, ennustatakse ette talveilmasid ja inimsaatust.

Et kasupäevast algab sygis ja talvepoolaasta, jälgitakse hoolega selle päeva märke. Kasupäeva tuul, päike, sadu, puud, kylm, linnud ja kuuseis ennustavad eeloleva sygise, talve ja isegi kevade ilmasid ja saaki. Näiteks ennustab soe ja kuiv ilm sooja ja kuiva sygist ja talve. Kasupäevane vanakuu lubab lyhikest ja noorkuu pikka talve.

Suur pyha

Kasupäev on suur pyha, on maarahvas mitut puhku kinnitanud. Peeti pere- ja kylapidusid, mille juurde varem kuulusid ka andide viimised ja palved. Nagu teistelgi pyhadel on aeg nyyd maha võetud. Eluruumid on hoolega koristatud. Saunas on haritud enese keha ja hinge. Nyyd võib pyha tulla inimese ja ta kodu peale.

Ettevalmistused kasupäevaks algavad tegelikult juba kevadel, kui valitakse välja must oinastall ja tõotatakse sygiseseks anniks. Kui sellist pole võtta, kõlbab mõni teinegi loom. Näiteks lammas, põrsas või kana. Kasulaupäeval või kasupäeva hommikul saab loom ära veristatud ja keedetud või kypsetatud.

Värskest lihast tehakse sylti, suppi ja verikäkke. Kaetakse rikkalik toidulaud, kus on road kõikidest sygisandidest. Ning kasupäeva õhtuks peab kõik see söödud olema. Nii kasupäevaks tehtud roogadest kui õllest läheb esimene osa kahjaks.

Elad sa kylas või linnas, su toidu annab maa ja vesi. Kui pisut pyyda, on võimalik aduda koos vanarahvaga, et toit tähendab elu. Toit aga kasvab põllul, heina- ja karjamaal, metsas ja veekogudes. Sõnaga, elusas ja hingestatud loonas, mis on täidetud erinevate vägedega.

Kasupäevaks on kogutud toit järgmiseks seitsmeks kuuks ning seeme järgmiseks kylviks. Seega on aeg tänada pekot, põldu, nurme, metsa, tuult, vihma ja päikest.

Udus liiguvad hinged

Sygiskuu alguses alanud hingedeaeg kestab jõuludeni. Kasupäevast alates peetakse hingedepäevi. Ilmad ongi juba vaiksed ja yle metsade ja väljade laotunud udus liiguvad meie lahkunud omaste hinged.

Kasupäeva pärimust

1. pilt: Tõrma hiiemägi enne kasupäeva
2. pilt: Sygispalvuse söömaaeg Tammealuse hiies

Maavalla koda