Kaevetööde käigus Salme alevikus välja tulnud inimluud ja erinevad esemed võivad esmastel hinnangutel pärineda 5. – 9. sajandist, mitte II maailmasõja ajast, nagu Tehumardi lahinguvälja läheduse tõttu algselt arvati, kirjutasid Oma Saares Raul Vinni ja Ain Lember.
“Ma ei ole kyll kuulnud, et II maailmasõjas odadega sõditi,” viitas laupäeval syndmuspaigas viibinud Saksa sõjahaudade hooldeliidu koostööline Arnold Unt leitud esemetele. Tema sõnul on leiupaik luude yhest kohast teise tõstmisega väga segamini aetud, nii et esmapilgul on raske täpsemat selgitust anda, kuid kindlasti on tegemist arheoloogilise leiuga.
Meie Maale kõneles Unt: “See on kummaline asi, absoluutselt pole tegemist teise maailmasõjaga, see on sajandeid varasem lugu, võibolla ka tuhat- tuhat viissada aastat vanad. Andsin kõik metall-leiud muinsuskaitseameti Saaremaa inspektorile Rita Peirumaale yle, syndsuse mõttes korjasin luud kokku ja panin kilekotiga trassi põhja. Ytlesin Peirumaale, et leiud peaksid kiiresti konserveerimisele minema.
Seal on väga huvitavaid esemeid, odaots ja nuga on põnevad, annavad ajastulise piiri. Töötegemist seal enne lubada ei saa, kui keegi arheoloog on koha yle vaadanud. Tegemist on põletamata luudega, selles mõttes põletusmatusega tegemist pole. Eriliselt kummalised luuesemed olid seal, igatepidi kummaline lugu, seepärast on imelik, et seda kohta on kaablipanekuga lõhutud juba ka varem”.
"Mitme inimese luudega tegemist, seda ei hakanud Arnold Unt lugema. “Ma ei hakanud mingit antropoloogi mängima, nagunii oli koht läbi hakitud. See pole minu töö, muinsuskaitseinspektor võiks oma tööd seal kyll teha. Trassi seina seest on luid veel näha.” lisas Meie Maa.
Arnold Undilt saadud teabe ning fotodel olnud odaotsa, noa ja luust seibide põhjal avaldas Eesti ajaloomuuseumi teadur Mati Mandel arvamust, et tegemist on varajasest viikingiajast, 8.–9. sajandist pärineva põletamata matustega.
“See on rõõmus teade, et selline asi on avastatud, see on kahtlemata uurimist vääriv objekt,” lausus Mandel. “Tegemist on huvitava perioodiga, mil valitses väga keerukas ja põnev matmiskombestik,” rääkis arheoloog.
Nimetatud perioodi kalmed on väga haruldased, Eestis on neid seni avastatud vaid 2–3, Saaremaal teadaolevalt mitte yhtegi.
Põnevaks teeb leiu ka asjaolu, et samas kohas aastaid tagasi toimunud kaablitrassi kaevamise käigus on see matmispaik juba korra lahti kaevatud, kuid siis ei peetud vajalikuks sellest kellelegi teatada ning kõik luud ja esemed visati auku tagasi.
Syndmuskohal käinud Arnold Undil on oma arvamus ka esemetest, mida luud avastanud töömehed olid täringuteks pidanud. Kahjuks jõudsid lapsed nimetatud leiud endale tasku pista või minema visata ning Unt ei soostunud täpsemalt selgitama, mida need nn täringud endast tegelikult kujutasid.
“Ma ei ole neid esemeid näinud, seega ei saa spekuleerida,” ytles ta.
Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektori Rita Peirumaa kinnitusel hakatakse juhtumiga tegelema täna. Salmele yritatakse kiiremas korras kohale saata arheoloogid, et välistada uudishimulike omaalgatuslikke väljakaevamisi. “Politseid me sinna valvama saata ju ei saa,” nentis Peirumaa, kelle kinnitusel peatatakse kuni väljakaevamiste lõpuni selles paigas ka Tehumardi–Salme kergliiklustee ehitus.
Salme kooli lähedal tulevase jalgrattatee kõrval maad kaevanud OÜ Nattelco töömehed sattusid inimluudele kolmapäeval. Esmalt arvati, et luud kuuluvad II maailmasõja ajal 1944. aastal toimunud lahingutes osalenud sõduritele.
Allikad: