Mihklipäev oli suur pyha taluinimestele, mil tööd ei tehtud, räägib rahvapärimus. Kas mihklipäeva laat on pyha või töötegemine, sõltub sellest, milline mätas on vaatluseks valitud, kirjutas Meie Maas Ene Kallas.
Kihelkonna rahvas pidas seekord laata koolimaja õuel. Lapsed kõrvu täiskasvanutega kaubitsesid laupäeval omatehtud kypsetiste ja mitmesuguste vajalike tarvetega. Näiteks võis laadal isegi kartulikoogi osta ning ka vähinata. Iial ei või ju teada, millal tarvis läheb.
Mihklipäeval käidi ikka yksteisel võõraks ning õlut maitsmas.
Võõraks käimise ja koduste tööde ärategemise ymber olid põimunud ka Mihkli ja Manni võistlused. “Mikk peab kõigepealt kodus puud ära saagima, siis saapad jalga panema, siis kyla peale sõitma pruuti vaatama, tagasi sõitma ning saapad jalast ära võtma,” kirjeldas võistluste korraldaja ning väljamõtleja, Kihelkonna kooli poiste tööõpetuse õpetaja Tiit Lind. Ka Mann pidi olema töökas: niidi kymnele nõelale taha saama, saapad jalga panema ning piima enna kylapeale minekut ära tassima. “See on vee tassimine, nii et pudel peab täis saama,” sõnas Lind. Parimaks Manniks osutus Pääsu-Elise Teär. Poisid võistlesid kahes vanuseklassis ning tublimateks Mihkliteks olid Jürgen Vaher ja Kaarel Nõmm. Võitjaid said tasuta pääsme spaasse.
Hea laadatava näeb ette ka õnneloosi. “Iga kolmas võidab,” hõikas loteriimyyja rahvale ning nii mõnigi laadaline ostis yhe pileti asemel kolm või enam.
Põhjust laadaga rahul olla oli kyll ja kyll. Vananaistesuvi jätkub ning eks tänane päev näitab, missuguseks kujuneb ilm. Aga vanarahvas teab, et kui puud on mihklipäeval lehes, siis tuleb hiline ja soe sygis.