Raikkyla Paka mägi, muinasajal vanade eestlaste hõimupealike nõupidamiste – kärajate – koht, on looduskauni ymbrusega seoses käidav paik nyydki, kuid paraku satub sinna tihti ka ryystajaid. Mõne aja eest on keegi maha raiunud noore punase vahtra, kirjutas Nädalises Maire Kõrver.
Juhtunut märkas kohalik elanik Ilse Rahkema, kes käis metsalagendikul raudrohuõisi korjamas: "Metsas käies ikka vaatasin seda ilusat puud, mis kasvas kõrge vana kuuse rypes, aga siis ehmusin, et polegi teda enam. See vaher oli punane kevadest peale – mitte tavaline vaher, vaid oligi sellist liiki, nagu olen kunagi Raikkyla mõisa juures näinud. Kahel pool terrassi ja valitsejamaja juures kasvasid ka niisugused punased."
Ilse Rahkema oletab, et punane vaher võis Paka mäe metsa kuuskede ja mändide sekka kasvama sattuda juhuslikult, näiteks lindudega edasi kandunud seemnest. Noor puuhakatis on maha raiutud riigimetsamaa alal.
Margus Emberg Raplamaa metskonnast ytles, et nende ametkond pole Paka mäel raiet korraldatud. „Raadamine käib praegu ametlikult ainult selles osas, kus Paka mäe piirkonda läbiva suure tee äärde on plaanis kergtee rajada. Aga kaugemal metsa vahel – veel vähem yhe puu kaupa - pole praegu kyll mingit raiet ette nähtud. Kyllap ikka vandaalid on seal tegutsenud," ytles Margus Emberg.
Puu võeti maha selle metsalagendiku äärest, kus massiivsest poolitatud palgist pinkide juures on sisse seatud lõkkeplatsiga puhkekoht. Lõkkeaseme ymber on yks puupink kummuli keeratud ja maas vedeleb muu prahi seas hulgaliselt tyhje alkoholipudeleid. Poolpõlenud rontide järgi tuhaasemel võib näha, et seal on lõkkesse visatud ka noori tooreid puid. Seega pole välistatud, et maharaiutud vaher on pidutsejate käe läbi samuti tuleroaks läinud.
Raikkyla elanik Ilse Rahkema märkis, et kunagi mõisa juures kasvanud punaselehelised puud ei pidanud vastu 1939. aasta karmile talvele. „Aga see noor, juba päris kõrge vaher oleks seal metsa vahel iidse kuuse rypes tuulevarjus ilusti olla võinud, kui see häbematu inimene teda poleks maha võtnud."