Vabaduse väljaku alt päevavalgele ilmunud sensatsioonilised leiud on põhjustanud suuri muudatusi nii kavandatava parkla projektis kui ka Eesti arheoloogide teadmistevaramus. Arheoloog Villu Kadaka sõnul pakkus suurima yllatuse väljakaevamistel avastatud kiviaegne asula, kirjutas EPLs Linda-Mari Väli.
Arheoloogi sõnul ulatus ligi 5000 aasta vanune kultuurikiht kohati poole meetrini, sisaldades kammkeraamikale omaseid potikilde, kvartsist meisterdatud tööriistade jäänuseid ning loomade ja kalade luid.
Kõige teaberikkamaks leiuks olid arheoloogi hinnangul keskaegse eeslinna säilmed, mis avasid nyydisaegse Vabaduse väljaku kireva mineviku. 13. ja 14. sajandil jooksis praeguse väljaku alt maantee, selle ääri piiras aga rikkaliku kultuurieluga asula, jutustas Kadakas.
1220. aasta päritolu nooleots
Ainulaadseks avastuseks oli tema hinnangul ka 15. või 16. sajandist pärit maanteekillustik, kuna teised sellised leiud on Tallinnas terrassitööde käigus lõhutud. “Kõige efektsema mulje jättis siiski 1220. aastal väldanud muistsest vabadusvõitlusest pärit nooleots,” lisas Kadakas.
Väljakaevamiste käigus lagedale tulnud Harju väravatorne ning 17. või 18. sajandist pärit bastionimyyre hakatakse tulevikus näitama ka linlastele.
“Esialgse plaani kohaselt pidi nendest kohtadest, kust avastati linnamyyrid, toimuma autode sisse- ja väljasõit,” kirjeldas kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik esimest kavandit. “Uue projekti kohaselt jäävad varemed aga maa alla parklasse huvilistele uudistamiseks. Myyride asukoht kavatsetakse musta graniidiga markeerida.”
Viru väravatega sarnase Harju värava tornide kohale ehitatakse kaks umbes 40 sentimeetri kõrgust valgustusega klaaskasti, mis annab hea võimaluse neid väravaid uurida. Maa-aluse parkla jalakäijate klaaskatusega alale luuakse ka muuseumiosa, kuhu seatakse vaatamiseks näiteks arheoloogiliste leidudega seotud fotomaterjali.
Maa alt leiti kuussada luustikku
•• Vabaduse väljaku muude leidude kõrval kaevati välja ka praeguse Kaarli puiestee alusele Pyha Barbara kalmistule kuuluvaid luustikke.
•• Kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Duboviku sõnul on välja puhastatud ligikaudu kuussada 14.–17. sajandi luustikku, neist pooled yksikhaudadest.
•• “Inimestele oli viimsele teekonnale kaasa pandud ka hulgaliselt hauapanuseid,“ rääkis Dubovik. “Peamiselt leidsime pärlikeesid ja teisi ehteid, muu hulgas ka kunagisi Hollandi piibutykke.“
•• “Skelette ei hakata loomulikult eksponeerima,” kinnitas Dubovik. “Need puhkavad juba Siselinna kalmistul.“