Salme koolimaja juures kergliiklustee rajamise käigus leitud arheoloogilisi leide on erinevatel hinnangutel ka Saaremaa esimeseks viikingilaevaks arvatud, kuid arheoloogid, kes võtsid selle ala lähemalt uurida, sama meelt ei ole, kirjutas Meie Maas Veljo Kuivjõgi.
Kuigi sealt on välja tulnud väga huvitavaid leide, arheoloogid ise seda viikingilaevaga ei seosta.
“Tegemist on Eesti mõistes hästi vana, unikaalse ja väärtusliku leiuga. Me ei väida veel seost viikingite laevaga, tahame ruttu selle ala läbi kaevata, et teemehed saaksid oma tööd edasi teha ja siis on meil aega täpsemalt uurida, millega tegemist,” ytles Meie Maale Tallinna Ülikooli ajaloo instituudi arheoloogiadoktor Jüri Peets. Tema hinnangul pärinevad leiud 5-7 sajandist, eelviikingi- ja viikingiajast. Kyll aga on Sõrves, Lyllel pronksiaeged Eesti esimesed laevkalmed.
Seni on arheoloogid jõudnud läbi sobrada vaid ekskavaatori kaevatud pinnasevalli, sel nädalal tahetakse hakata ise maapinna sisemust kaevama. Kraavi nõlvast paistab teiste inimluude kõrval ka pealuu.
“Suurt kasvu meestega oli tegemist, ilmselt viikingitega,” arvas Ülo Kestlane, kes meteoriidiuurijana tuli arheoloogidele appi. Tema uurib lähemalt ka iga ymmargust kivi, et teada saada, kas see on looduslik või inimkätega selliseks tehtud.
Huvitav asi, mis laupäevasel kaevamisel välja tuli, oli sarvest täring. Samasuguseid leidis ka Arnold Unt, Saksa sõjahaudade hoolde liidu koostööpartner, kaks tykki, kuid need jõudsid koolipoisid endale võtta.
“Võibolla mitu meeskonda pidasid omavahel võistlust, mille reegleid me ei tea,” arvas Kestlane täringute kohta.