Saaremaal Salmes ehitustööde käigus leitud muistne matusekoht paljastab uurijatele uusi leide. EPLs avaldatud fotol võib näha luust võis sarvest kuulil kummalisi märke, mille arheoloog kuulutas ennatlikult kaunistusteks. Samas ei sarnane märgid ehtekirjadele, vaid pigem teatud kirjamärkidele.
Möödunud nädalal avastati Saaremaal Salme kyla juures kergliiklustee ehitamise käigus arvukalt inimluid. Leitud on kuue inimese säilmed, kuid kaevetööd jätkuvad vähemalt selle nädala lõpuni ja ette võib tulla veel teisigi leide.
Eilse päeva jooksul avastasid arheoloog Jüri Peetsi juhendamisel töötavad kaevajad arvukalt viikingiaegseid mängunuppe ja ka yhe täringu. “Tõeline mängupõrgu oli siin,” naljatles Peets paarikymmet mängunuppu näidates. “Nupud on tehtud enamasti luust ja sarvest, kuid kõige haruldasem on kaunistustega sarvest valmistatud nupp.”
Nuppude ja inimjäänuste täpset vanust veel Peets öelda ei osanud, kuid eile leitud kahe mõõgatera, yhe mõõga käepideme ja odaotsa järgi otsustades paigutab Peets leiud kuuendasse-seitsmendasse sajandisse. Temaga nõustus ka yks parimaid Eesti relvaajaloo tundjaid Mati Mandel, kelle arvates leitud relvad pärinevad seitsmendast sajandist.
“Lyhem kaheteraline mõõk võis olla umbes poole meetri pikkune ja pikem 70–80 sentimeetri pikkune,” ytles Mandel. “Kõige väärtuslikum on muidugi hästi säilinud käepide, mida Eestis leitakse haruharva.”
Puhas õnn
Kaevandit uudistama tulnud Salme põhikooli õpilastele nimetas Peets esmalt surmapõhjusena naljaga pooleks, et mängupõrgus võis ikka keegi kellegi maha lyya, kuid hiljem lisas, et tegu on pigem lihtsa matusepaigaga. “Hammaste kulumise järgi otsustades võis tegu olla 30–40-aastase inimesega, mis oli tollal ka keskmiseks inimese elueaks,” ytles Peets leitud lõualuutykki näidates. “Seega võib olla tegu ka loomuliku surmaga.”
Leitud inimjäänuste päritolu leidmiseks tehakse Peetsi sõnul DNA-analyys, kuid tõenäoliselt on tegu siiski Saaremaa meestega. Kaevandist on välja tulnud ka arvukalt laevaneete, nende päritolu pole veel samuti selge.
Mandli sõnul on leitud matusekoht ajaloo tundma õppimisel ylioluline, sest antud ajajärgu kohta on andmeid väga vähe. Siiski oli leiu taga puhas õnn. „Kui poleks kopaga luid avastatud, siis poleks me siin mingil juhul kaevama hakanud,” sõnas Peets. „Loodame töödega selle nädala lõpuks hakkama saada, kuid kui vaja, siis kaevame ka rohkem.”