Venezuela president Hugo Chávez kutsus Ladina- ja Kesk-Ameerika riike mitte tähistama mandri avastajaks peetava Christoph Columbuse päeva, sest tegu on Ameerika põliselanike massigenotsiidi algatajaga, vahendas Delfi.
„Miks me jätkame Ameerika avastamise tähistamist, kui tegelikult peaks seda päeva pidama ajaloo kõige massilisema genotsiidi — põlismaalaste hävitamise alguseks,“ ytles Chávez oma eile Columbuse päeval peetud kõnes.
Samadel põhjustel on Columbuse päeva tauninud mitmed Ameerika põlismaalaste yhendused. Samuti on nad lähetanud USA valitsusele märgukirju, milles on palunud sisult verise tähtpäeva ylistamise lõpetamist.
Suurem osa Põhja-, Ladina- ja Kesk-Ameerika, samuti Kariibi mere riike ja Hispaania tähistas pyhapäeval Columbuse päeva, sest pärimuse kohaselt maabus Hispaania krooni teeniv meresõitja just 12. porikuud 1492 varem eurooplaste poolt tundmata kontinendil.
Venezuela tähistab alates Chávezi võimuletulekust 2001. aastal Colombuse päeva asemel samal kuupäeval Indiaanlaste vastupanu päeva.
Eelmise aasta sygiskuul tegi Venezuela riigipea ettepaneku viia kooli õppekavadesse sisse muudatus, mille kohaselt tuleks Christoph Columbust nimetada edaspidi mitte Ameerika avastajaks, vaid kolonisatsiooni ja kohaliku elanikkonna hävitamise peasyydlaseks.
Enamik Ladina- ja Kesk-Ameerika riike tähistab Columbuse päeva 12.10. Ameerika yhendriigid tähistavad Colombuse päeva alates 1971. aastast iga porikuu teisel esmaspäeval.
Hispaania tähistab Ameerika avastamist 12.10. Rahvuspäeva nime all.