Eesti Vabaõhumuuseum pakub kooljakuu pyhapäevadel võimalust tutvuda mardi- ja kadrikommetega, õppida laule ja valmistada maske, kirjutas Roheline Värav.
Mardi- ja kadripäev on omamoodi paarispyhad, mille kommetes on palju yhist. Ka rahvapäraselt võetakse neid paarina kokkukuuluvaina – mardipäev on mehelik ja lärmakam, meeste pyha, seotud eeskätt põlluviljadega; kadripäev seevastu on naiselik, naiste pyha, mil põhitähelepanu on pööratud karjale. Mõlema päeva juurde kuulub sanditamine ja laulude saatel andide kogumine, samuti pärastine pidu, kus koos lõbutsetakse ja kogutud saak ära syyakse.
Mardi- ja kadripäev on elavana pysinudki just tänu sanditamiskombele ning sellega kaasas käivale maskeerimisele ja lõbusale tembutamisele. Iga aeg on siia lisanud kyll oma jooni, kuid santide põhiolemus on ikka samaks jäänud. Mardid on mustad, koledad ja karvased, kadrid aga valged ja ilusaks ehitud. Enamasti esinetakse perekonnana (mardiema, -isa ja lapsed; kadriema ja kadrilapsed), kuid sageli on sanditajail kaasas ka muid tegelasi.
Algselt olid mardi- ja kadrisandid seotud hingedeajal kojusaabuvate esivanematega, kelle võimuses oli jagada perele väge ja õnnistust. Seejuures oli sõnal käegakatsutavat jõudu. Väeka soovi eest saadi tasuks ande, enamasti söögikraami. Juba ammu on hingede kodukylastust tähistavast kombest saanud eeskätt noorte ja laste meelelahutus, põhjus pidada rõõmsaid pidusid ja karnevale nii maal kui linnas.
Side surnute maailmaga meenub harva, kuid kumiseb edasi kummalistes lauludes, mis jutustavad santide tulemisest kauge’elta, kõrge’elta, läbi soo, läbi libeda või taevast mööda hõbedast õrt, tinast teerada… Alateadvuse sygavais soppides elab ikka veel pelg ukse taha või anditeta jäänud hingesandi sajatuste ees.
Hoidkem vanu kombeid, laskem mardid-kadrid sisse tulla ning ärgem lubagem neil tyhjade kätega minna! Vastutasuks saame rõõmsa meele ja kindla usu meid ees ootavasse heasse õnne.
02.11. 13.00
Kust tulid mardisandid?
Pärastlõuna koos Taive Särjega Eesti Kirjandusmuuseumist Pulga talu rehetoas
Mardi- ja kadrisandid tulid sygise pimedaimal ajal, kui päevad olid lyhikesed ja lund veel polnud. Mulgimaal käisid ka hingesandid. Kes nad olid ja kust nad tulid?
Vaatame fotosid ja filmilõike Eesti Rahvaluule Arhiivist.
Kuulame vanu mardi- ja kadrilaulude salvestusi.
Õpime Eesti eri piirkondade mardi- ja kadrilaule.
Kõneleme mardi- ja kadrisantide osast eesti rahvausundis
09.11. kl 11.00-15.00
Mardimaskide valmistamine Härjapea talus
Valmistume yheskoos mardipäevaks. Meisterdame mardimaske nii, nagu 100 aastat tagasi. Räägime mardipäevaga seotud kommetest.
Mardimaskide valmistamiseks kasutati vanasti igasuguseid käepäraseid vahendeid nagu tohtu, sammalt, oksi jm. Takust tehti habemeid ja juukseid. Maskid olid mõeldud näo varjamiseks. Need nägid välja rohmakad ja ysna koledad. Oluline oli muuta end täiesti tundmatuks.
16.11. kl 11.00-15.00
Mardi-ja kadritoitude valmistamine Härjapea talus
Proovime kätt karaski ja kiisli valmistamisel. Keedame tanguputru ja herneid, nii nagu mardi-kadrikuul ikka eestlastele kombeks on olnud. Tutvustame teisigi tavanditoite ja jagame retsepte. Kylastajad näevad toiduvalmistamise erinevaid etappe vastavalt sellele, mis hetkel nad talusse satuvad.
23. kooljakuud
Kadrimaskide valmistamine Härjapea talus
Valmistume yheskoos kadripäevaks. Valmistame koos kadrimaske ja räägime kadripäevaga seotud kommetest.
Enamasti oli kadride riietus valget värvi. 20. sajandil ilustati end rohkete lintide, lehvide, litrite, helmestega, tihti kasutati näo varjamiseks kardinat või loori. Valmistati ka kunstpatse, varem linast, hiljem vatist, riidest ja muust käepärasest. Peamine oli enese ilusaks maskeerimine.
Lisainfo:
Dagmar Ingi, tel 654 91 25, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Eesti Vabaõhumuuseum
Vabaõhumuuseumi tee 12
Tallinn