Laupäeval, 18. porikuud, algusega kl 17.00, toimub Viljandis pärimusmuusika keskuses Hõimupäevade lõpupidu. Esinevad soome-ugri rahvaste ryhmad: ersad- ja mokšad, liivlased, ungarlased, udmurdid, marid, karjalased, soomlased ja setod.

Syndmus on tasuta.

Eesti Pärimusmuusika Keskus ehk Ait asub Viljandis Tasuja pst 6.

Esinejad
 

Ersad-ja mokšad

TOORAMA
Toorama tähendab mordva pärimuses kuningas Tjushtja sarve. Häda korral tuleb puhuda, ta teisest ilmast appi kutsuda, et hävivat maad ja elma taastada. Nimelt seda asja ajab mitmekylgsel moel mordva laulupärimusele keskendunud ansambel Toorama.
 
Enne tegevuse alustamist kogus ryhma eestvedaja Vladimir Romashkin (Jovlan' Olo) koos sõpradega hoolikalt vanarahva laule, kombeid jms. Lindistati ning filmiti, jäädvustades ka lauljate loitsivad käeliigutused ja sõrmemurdmised. Kogu esitust ymbritsev lumm.

Kogutud ainese kallal töötati, seda seadistati pärimust ja jõudu silmas pidades. 1990 algasid Mordva pealinnas Saranskis proovid ning peagi ka esinemised. Praeguseks on läbi käidud pea kõik Euroopa riigid. Eestis on käidud mitmeid kordi, ylimenukalt on esinetud Viljandi pärimusmuusika festivalil.

Ryhma esituses kõlab Mordva mitmehäälne meestelaul. Laulmislaad on voogav, pikaldane vägeva häälega. Lauluryhma kuulvad nii ersad kui ka moksad ja ka laulud on mõlema rahva hulgast. Mordvas on mitmehäälsel laulul äärmiselt suur kombetalituslik tähtus. Mordva pulma on nimetatud isegi rahvalaulu ooperiks. Pillimuusikal pole erilist tähtsust. Laul on põhiliselt 3häälne, jagunedes veel omakorda, heterofooniliselt, lauljate vahel. Võib öelda, et igal lauljal on oma partii, mis erineb teistest. Mordva laulul on kauged sidemed seto mitmehäälse lauluga.

Mordva meestelaulu elluäratajaks oli praeguse ansambli juhi Andrey Romashkini isa Vladimir Romashkin. See lauljate ryhm on Toorama teine põlvkond.

Liivlased

LIVLIST
Livlist on yks vanimaid liivlaste muusikaryhmi, mis on samuti asutatud 1972. a. Ryhma tegevuskoht on Riia ja ta kannab edasi liivlaste vanu tavasid. Ryhma kavas on erinevad laulud ja mängud, mida esitatakse akordioni ja viiuli saatel. Korduvalt on käidud esinemas Eestis ja Soomes.

Ungarlased

BYRKÖS
Rahvamuusikaryhm Byrkös on yks uusi ja tähelepanuväärsemaid ungari rahvamuusika tutvustajaid. Pärit on nad Põhja-Alfödist, Nagykállóst, kus nad tegutsevad pea ainsa elukutselise rahvamuusikaryhmana. 2003. a Byrkösis kokku saanud noorte muusikute ja lauljate eesmärgiks on säilitada, vahendada, aga ka töödelda ehedat ungari rahvamuusikat. Nad kõik teevad seda suure armastuse ja pyhendumusega, seda enam, et enamiku liikimete kutsetöökski on rahvamuusika õpetamine. Viie tegutsemisaasta vältel on Byrkös käinud kontserte andmas ja trahvatantsuryhmi saatmas väga erinevates maades: Mehhikos, Maltal, Itaalias, Tyrgis jm. 2008. a sydakuus pälvisid nad oma piirkonnas preemia ungari rahvaelma edendamise eest.

Udmurdid

INVOŽO
Peab kohe alguses mainima, et „Invožo" nimelisi rahvamuusikaryhmi on Udmurdimaal mitu, sest tõlkes on tegemist ansambliga „Kullerkupp", mis on yhtlasi udmurtide rahvuslill.

Hõimupäevadele tulev rahvamuusikaansambel „Invožo" on pärit Lõuna-Udmurdimaa auväärsest kylast Karamas-Pelga, kus lõunaudmurtide elm on vägagi eredalt säilinud. Nii kannavad nad endas ka laulu tekitamise tava, s.t laulavad sellest mida näevad ja kogevad. Nagu kylaelule omane on nad asendamatud kogukondlike kombetalituste juures, s.t laulmised matustel, andide viimisel, kylaliste vastuvõtul jne. „Invožo" on yks vanemaid piirkondlikke rahvamuusikaryhmi.

Karjalased

KARELIA
Ryhm on asutatud juba 1961. a. Kavas kõlavad Karjala põlisrahvaste soomlaste, vepslaste ja karjalaste tantsud, laulud ja mängud. Tihtipeale pakub ryhm kava, millesse kaasavad pealtvaatajad. Eesmärgiks ongi Karjala põlisrahvaste tutvustamine, samuti vana kombestiku säilitamine. Ryhm on esinenud Austrias, Poolas, Rootsis, Saksamaal ja arvukalt Soomes vägagi erinevatel festivalidel.

Setod

TSIBIHÄRBLASEQ
Tsibihärbläste ryhm on tegutsenud ligi 22 aastat. Praegu on põhikoosseisus kymmekond näitsikut. Põlvkonnad on muidugi vahetunud ja paljud on läinud linnaõhku ahmima, ent samas on jäänud ikkagi n-ö sabassörkijateks. See tähendab, et kui lähedal juhtutakse olema, tullakse igal juhul kaasa laulma.

Vanemad koori liikmed on kooris laulnud 13 - 14 aastat. Praeguses kooris laulavad-tantsivad 13-25-aastased noored neiud ja yks 13 aastane poiss. Mõned neist on Obinitsa kandi lauluemade lapselapselapsed. Koori tegevuse juurde on tagasi tulnud koori esimese koosseisu liikmeid, kes praegu elavad juba linnades.

Tsibihärbläste kavasse kuuluvad vanaemadelt (kohalikelt leelonaistelt) õpitud vana seto leelo ja valik laulumänge. Kava kokkupanekul on lähtutud just kohalikust lauluvarast ja tavadest. Lisaks tantsitakse vanu seltskonnatantse, mida on Setomaalgi tantsitud. Koostööd tehakse ersa Tooramaa Noortestuudio noortega Saranskist ja Faina Esmakova kandleryhmaga Marimaa Medvedjevi rajoonist.

Tsibihärbläste leelo taset on kõrgelt hinnatud: Eesti rahvuslik folkloorinõukogu on neile kahel korral omistanud kõrgema taseme. Peale selle on Tsibihärbläseq noorim pärimusryhm, kes on saanud Anne Vabarna omakultuuripreemia. Tsibihärbläsi on  preemiaga tunnustanud samuti Eesti Kultuurkapital.

Soomlased

KOHTALOTOVERIT
Kohtalotoverit - saatusekaaslased on 2006. a asutatud Kesk-Põhjamaa Kõrgema Kutsekooli rahvamuusikat õppivate yliõpilaste poolt. Ryhmale on iseloomulik põlise laulupärimusega mängimine, teisest kyljes esitada ka „pelimannide" loomingut. Kohtalotoverit on oma loomingus pyydnud neid erinevaid viise yhendada. Nii saavad uue vormi kalevala regivärss ja soomlaste regilaulud, kui ka pelimannide polkamasurka. Kohtalotoverite loomingusse kuuluvad ka omad viisistused, milles esitatakse vanemat pärimust uuel kombel. Ansambel mängib vägagi erinevatel pillidel : hiiu (rootsi) kannel, kannel, kitarr, lõõtspill, parmupill, torupill, tšello ja vilepill.

Marid

MORKO KUNDEM
Morko Kundem, tõlkes Morko maakond, on Marimaal hinnatud kui ehedat mari rahvamuusikat mängiv ryhm. Pärit on nad Marimaa kõige rahvuslikumast Morko rajoonist, kust on pärit ka enamik maride tuntud kirjanikest ja luuletajatest. Valdavalt mängitakse hoogsaid mari tanntsuviise, mida saadavad kolm lõõtspilli.

Allikas: Ait