Pärnu muuseumi teise korruse näitusesaalis saab alates tänasest vaadata Eesti arheoloogia suurkujule Evald Tõnissonile pyhendatud näitust, kus on muuhulgas välja pandud esemeid, mis kuulusid muistse sõjapealiku Lembitu naisele, kirjutas Pärnu Postimehes Tõnu Kann.
Professor Evald Tõnissoni (1928–2001) peetakse Teise maailmasõja järgse Eesti arheoloogia isaks ja meie tänapäevaste arheoloogide koolkonna rajajaks.
Ajaloo instituudi arheoloogiakogude osakonna juhataja-peavarahoidja Ülle Tamla koostatud näitus annab ylevaate tähtsamatest sõjajärgsetest arheoloogilistest leidudest, mille vanuse määramise juures on Tõnisson olnud või on ta ise kaevamisi juhatanud.
Kõige erutavam on kindlasti Lõhavere linnuse kaevamistel leitud aare, mille puhul Tõnisson on väitnud, et suure tõenäosusega kuulusid seal sisaldunud ehted muistse sõjapealiku Lembitu perekonnale.
“Seda võib uskuda, sest aare leiti linnuse suurima hoone asukohast,” väitis näituse korraldanud Tamla. “Seega võisid need esemed Lembitugi käes olnud olla.”
Esemed kuuluvad 13. sajandisse, kujutavad endast hõbesõrmuseid, sõlgi ja teisi ehteid.
Soontagana leiud
Omaette vitriinid on pyhendatud Soontagana maalinnusest kaevamistel leitud esemetele – relvadele, ehetele, tööriistadele.
Ka Soontagana maalinnuse arheoloogilise uurimise juures oli Tõnisson koos oma õpilastega tegev.
Just Tõnisson on leidnud, et Soontagana linnus oli inimestega asustatud juba vähemalt 7. - 8. sajandil, ilmselt esmalt pelgupaigana, millest hiljem kujunes Lääne-Eesti võimsaim kants, ymbritsetud soost, kuhu sai vaid yht salateed pidi.
Sellestki on näitust selgitavatel stendidel pildis ja sõnas juttu.
Omaette huvitavad on Koiva liivlastele pyhendatud vitriinid ja stendid.
Kuna liivlased olid juba 10. sajandil edukad kaupmehed ja pidasid kaubavahetust näiteks Kiievi-Venega, siis on ka väljapandud esemed tähelepanuväärsed. Liiatigi muutis vilgas kauplemine vähemalt osa liivlastest päris jõukaiks ja nende haudadest leitud esemeist on näitusele toodud tinast ja hõbedast ehteid ning käsitööriistu.
Arheoloogid oskavad leitud riidetykkide järgi enam-vähem täpselt taastada, kuidas 12. sajandi liivlased riides käisid, seda võib vaadata juurde lisatud stendidelt.
Hilisemad leiud
Evald Tõnisson ei tegelnud mitte ainult vanaaja arheoloogiaga, vaid tundis huvi hilisema ajagi vastu. Tema juhtimisel on uuritud 16. sajandi aardeid, näiteks Kihme aaret, mis 1972. aastal maaparanduse käigus päevavalgele ilmus ja kust 326 mynti leiti ning Järvamaa muuseumile yle anti.
Näituse keskpunktis on umbes kymneliitrine Kihme vaskkatel, milles 16. sajandil syya tehti.
“Teine on meil Kihmest veel, sellest veelgi suurem, kuid väiksem on meie ajani paremini säilinud.” rääkis Tamla katelt näidates.
Katel on välja taotud vaskplekist, needitud valtsidega, omal ajal vett pidav ja kollet mitte kartev.
Pärnu muuseum asub Aia tn 4 ja on avatud kolmapäevast pyhapäevani kl 10 – 18.