Salme väljakaevamistel leitud laevavraki plankudest tuli ilmsiks puit, mis pretendeerib vanimale tänase päevani säilinud puidust eksponaadile Saaremaal, kirjutas Oma Saar.
Esialgseil andmeil on Salme muinaslaeval säilinud puitu parda plangutuses kahe needirea vahel, hajusalt umbes 90 cm pikkuses osas, teatas väljakaevamisel osalev Gilleke Kopamees. Uus avastus palju põnevaid leidusid pakkunud muinaslaeva väljakaevamiselt tuli ilmsiks reede õhtul.
Allveearheoloog ja kapten Vello Mäss ning viikingilaevaehitaja Meelis Michelson võtavad viimase kolme päeva töötulemused Salme muinaslaeva päästetöödelt kokku nii: “Neetide pikkuses võib juba märgata teatavat seaduspära – iga 3 jala (96 cm) taga eristus pikemate neetide paar, mille sisemõõt oli 50–55 mm. Võiks oletada, et neis paiknesid laeva kaared.”
Senini on Saaremaa muuseumi vanim puidust eksponaat Kaali meteoriidikraatrist saetud tammetyve lõik. See tamm hakkas kasvama enne, kui saarlased Sigtuna peale läksid, nägi saarlaste ristimist ja kukkus järve arvatavasti ajal, kui piiskop myys Saaremaa taanlastele.
Vanimad inimese valmistatud esemed Saaremaa muuseumis on erinevad puidust vakakesed ning karbid, dateeritud 1700. aastate lõppu.
Muinsuskaitseameti nõuniku ja allveearheoloogi Maili Roio sõnul on Koorkyla Valgjärve vaiehitiste juurest leitud metsmesinduses kasutatud plokikonks, mis on olnud kasutusel puu otsa ronimisel.
Samuti on selles järves säilinud ehitiste puitkonstruktsioonide jäänused kiviajast, eelrooma rauaajast ja eelviikingiajast. Vanimad teadaolevad laevadetailid on leitud Matsalu lahe rannalt, kuid selle tõenäoliselt 12.–13. sajandist pärit laeva asukoht on seni määramata.