Võrumaa muuseumi kaheksanda kandlepäeva keskne teema oli päkarauakandle tutvustus. Õieti on tegemist Lõuna-Eesti kylakandlega, päkarauakandle nimetus iseloomustab mänguvõtet, kirjutas Võrumaa Teatajas Liina Valper.
„See on diatooniline, topeltkeeltega kannel, mida mängitakse puust pulgaga. Viisi mängimiseks aga kasutatakse erilist rõngakujulist päkarauda,” ytles ja näitas mänguvõtte ette kylaline Toivo Luhats. Võis veenduda, et sellise mängutehnika puhul on pilli kõla ysna võimas.
Toivo Luhats õppis seda tyypi kandle käsitsemist oma isalt, Räpina juurtega mitmekylgselt rahvapillimehelt ja -meistrilt Elmar Luhatsilt (1908-1991). Saadud oskusi on ta aastakymneid edasi arendanud ja õpetanud ning teeb seda Tallinna noorte huvikeskuse Kullo ansambli Piibar kunstilise juhina tänaseni. Möödunud aastal ilmus Eesti Folkloori Seltsi väljaandel Toivo Luhatsi „Päkarauakandle mänguõpetus”.
Pillitutvustuse juurde käisid kandlemäng ja mõnusad lood. Muu hulgas oli lugu sellest, kuidas 1950ndate aastate alguses syndis Elmar Luhatsi tehtud päkarauakandle võimalusi kasutades helilooja Leo Tautsi „Kanneldaja lauluke”. Toivo Luhats mängis ka oma vaarisa repertuaarist „Luhapaabu pulmapolka” — kinnitusena, et pere muusikatraditsioon kestab põlvest põlve.
Meisterlikku mängu päkarauakandlel sai kuulda kylaliste Andres Abro ja Tuule Kanni esituses. Viimane mängis vanema põlvkonna yhe tuntuma päkarauakandle mängija, Tartumaalt pärit August Tähnase (1911-1997) kandlel.
„Aksel ytles, et kandleid on raskem teha kui viiuleid,” meenutas Tuule omaaegset kylaskäiku August Tähnase juurde tema kodupaika Ahunapallu. „Kui pillimeistrid hakkaksid neid kandleid tegama, kyll siis ka mängijaid tuleks!”
Peale päkarauakandle sai kuulda teisigi pille ja näha mitmesuguseid mänguviise. Mängijaid oli igas vanuses — Võru loovuskooli lastest, muusikakooli ja Antsla gymnaasiumi õpilastest täiskasvanuteni.
Tõrva kultuurimaja rahvamuusikaansambli Jauram lustakas esinemine andis välja väikese kontserdi mõõdu.
Viljandi kultuuriakadeemia vahetusyliõpilane Ulla-Sisko Jauhiainen mängis oma kandlel sõrmede ja puutikuga — pilli kutsutaksegi tikukandleks — väga vana soome loo. Sõmerpalu mees Väino Kelp pani helisema Ilmar Kuke meisterdatud kandle keeled, Ilmar Tiideberg Valgamaalt mängis seegi kord omavalmistatud kannelt. Lõpulugu kõlas Kandle kapelli duetilt Milja Udraselt ja Heli Laanistelt.
Päeva peakorraldaja, Võrumaa muuseumi juhataja Maimu Telk tänas kõiki: mängijaid ja kuulajaid, yrituse toetajaid.
Muuseum korraldab kandlepäevi Uue-Saaluse kandlemeistri Ilmar Kuke (1931-1986) synnikuul 2001. aastast alates.