[text]
Täna on

19. porikuu päeval saadi kokku Hiiemäel. Kohale tulid kylavanemad: Paunastest Arno Ilves, Aelast Olev Kull, Palast Aino Kärner, Triigist Juhan Soomets. Esindatud olid veel Vahastu, Kädva, Lalli ja Kalbu kyla ning kolm inimest Mulgimaalt. Juhan luges Juhan Liivi ning Olev sajatas hiie rikkujate poole. Varem toodud annid olid kadunud, kirjutas Nädalises Eha Metsallik.

Arutati muistsete maalinnade yle, mis jäävad mõlemale poole Palukyla, ning linnustevahelise põlistee äärde jääva Hiiemäe saatuse yle. Maalinnadest on kaitse alla võetud sageli ainult yks kõrgem nukk, kui sedagi, nagu ka pyhast Hiiemäest. Kes seda kunagi tegid, ei kujutanud ette, et tuleb aeg, kui inimesed ei kuule enam ega näe ega oska lugeda loodu(se) raamatut. Et kunagi on raha kõige tähtsam ning jube võimsad masinad aitavad maalinnad (mida enam niikuinii vaja ei ole, ei kasutata ju) teede täiteks vedada.

Palukyla Hiiemägi oleks võinud tuhandeid aastaid tagasi olla parim maalinna paik oma kõrge valli poolest, mille ees laatu pidada, ning järskude orgude ja seljataha jääva kaitsva raba tõttu. Kuid ometi ei ole seda väge ehk mäge keegi suutnud vallutada, seal ei ole kunagi ehitatud. Maalinnades aga kees elu, seal kaubeldi, elati, tehti käsitööd, said varju kaubavoorid, peeti laatu, pidusid.

Hiiemägedele roniti, hiide mindi - rohukõrre looja õnnistust saama, mõtisklema, oma kysimustele vastust leidma, looduse poolt antud kaitsjaid tänama. Nagu tänapäevalgi oma kyla metsa minnakse, sellesse metsa, kus puud on ise kasvanud ning ei ole rivis nagu saksa sõdurid. Minnakse hinge kosutama, eelnevate põlvede tarkusi ammutama, imeliste hetkede eest loojat tänama.

Palukyla Hiiemägi, Loode-Eesti kõrgeim tipp, on palju teelisi näinud, olgu neil siis või suusad all.

Praeguse ajahetke kuningad on otsustanud vana pyha mäe lõpuks vallutada, neile ei loe eelnevate aastatuhandete kogemus, et hiis parandab ise oma haavad ning hiie rikkujatel ei ole kunagi hästi läinud. Isegi sipelgapesa olla juba mujale lohistatud, et ehituse trassi vabastada.

Vahastu lähedal on Suure-Kivi kyla ning punaste aja alguses, kui nõuti uusi lennukamaid kohanimetusi, ei tahtnud kohalikud oma nimest loobuda. Kuna neil oli suur kivi keset kyla, siis lubatud ka see kivi õhku lasta.

Yheski sõjas ei ole võitjaid, on ainult kaotajad. Isegi tänapäeva sõpruskohtumistelt ei osata viigiga laiali minna, ikka peab keegi igal õhtul kaotusega lahkuma.

Minule kui yhele sygiseselt kauni Hiiemäe otsa ronijale, kunagisele selle kandi spordimetoodikule, kes on Palukylas mitmetel suusavõistlustel ise osalenud ning kohapealses saunas teedki joonud, on sõda Hiiemäe otsas arusaamatu.

Suusakeskus suusatajate jaoks on kogu aeg olemas, avatud 24 tundi ööpäevas – aastasadu ja tuhandeid. Ma ei ole aru saanud, et keegi oleks selle vastu olnud. Kas kysimus on nyyd mäele ronimise pileti lunastamises või?

Kunagine Kehtna kylanõukogu ei suutnud Palukyla Hiiemäe saunapidajale väikest palka maksta – ei tasunud ära, nagu tänapäeval öeldakse -, nii et saun myydi maha. Kehtnas seisis yle kymne aasta unistuste teenindusmaja, tondiloss tee ääres, mis pidi kohalikku ettevõtlust toetama, kus isegi lambavillu pidi saama vahetada. Lõpuks myydi vist kogu kupatus koristajale 1 krooni eest.

Valla maakorraldaja on mul hästi teada: tõmbas mu kunagise kodukyla mööda elektriliini joonlauaga pooleks, mis paljudele palvekirjadele vaatamata oma ajaloolisi piire pole tagasi saanudki. Asi tal see Hiiemägi paberi peal joonlauaga poolitada on.

Palukyla detailplaneeringu järgi on sinna kanti 20 hoonet mõeldud, sealhulgas ligi pool neist kämpingumajakesed.

Miks ei ole seni Hiiemäest kaugemaid hooneid valmis tehtud? Mis on keelanud kohapealsete saunapidajate või hobusepidajate või loodusretkede juhtidega või vastlapäeval kylanaistest saiakypsetajatega lepinguid sõlmida? Kui palju on kulutatud maksumaksja raha erainimestega kohtukulli ees kraaklemise peale?

Need kysimused jäid mind vaevama sygispäeval Palukylas. Ma ei kuulu yhtegi usulahku. Kuna ka ateism pidi siiski usulahk olema ning kuhugi kuuluma peab, siis olen ma rabasaare usku.

Palukyla hiiemäest saab lugeda internetis: http://palukyla.maavald.ee


Nädaline