Kooljakuu teisel nädalavahetusel 6. - 8.11 toimub Viljandis ja Tallinnas "Videvikuaja Laulud", mis pyhendatud algupärasele ja pärimuslikule rahvalauluelmale, rahvalaulikutele ja -lauludele kodumaalt ning mujalt maailmast. Kolme päeva jooksul toimub yhislaulmisi ja õpitubasid, kus osalejatel on lisaks kuulamisele võimalus rahvalaule kaasa laulda ning õppida nii eesti, iiri kui valgevene pärimuslaule. Lisaks kontsertidele, õpitubadele ja öistele yhislaulmistele vaadatakse õhtuti filme albaania ja saami lauljatest.
Kõik kontserdid on kuulajaile-vaatajaile tasuta!
syndmuse korraldab Arhailise Meestelaulu Selts.
Kava
6. kooljakuud
Viljandi, Eesti Pärimusmuusika Keskuse Väike Saal:
14:00 Rosie Stewart (IRL) õpituba
19:00 Ütsiotsõ kontsert
19:55 Rosie Stewart (IRL) kontsert
22:00 "Vjesh/ Laulmine" (Rossella Schillaci) film
7. kooljakuud
Tallinna Vanalinna Muusikamaja (Uus 16c):
19:00 Rosie Stewart (IRL) ja Õie Sarv - Iiri ja Setu ballaadid kontsert
00:00 Öölaul "Harju Mehed" eestvõttel
VHK Gymnaasiumi saal (Vene 22, Tallinn)
22:00 "Vjesh/ Laulmine" (Rossella Schillaci) film
8. kooljakuud
Tallinna Vanalinna Muusikamaja (Uus 16c):
18:00 "Ütsiotsõ" ja "Kudmien" (BY) kontsert
22:00 Ööylikool - Triinu Ojamaa ja Jaak Johanson: "21. sajandi regilaul?!"
00:00 Öölaul "Harju Mehed" eestvõttel
VHK Gymnaasiumi saal (Vene 22, Tallinn)
20:00 "Firekeepers - A journey in the "Yoikscape"" (Rossella Ragazzi) film
Esinejatest
Rosie Stewart, Iirimaalt, Fermanagh maakonnast , on yks väljapaistvamaid Iiri pärimuslaulikuid. Rosie eriline hääl ja laulmislaad, tundetugevus pikkades, kurbades ballaadides, ning kelm mõnutunne ja siirus, mida ta iseäranis naljalauludesse põimib, on võitnud kuulajate ja iiri lauluhuviliste sydameid mitmel pool maailmas. Iseäranis muidugi Rosie kodumaal, kus tuntud Iiri telejaam andis talle 2004. a aunime: „Aasta laulja”.
Tema kava pärineb põhiliselt isalt, Packie (Patrick) McKeaney’lt kellelt Rosie õppis laule kuulates. Ka ta isa oli väga lugupeetav ja hinnatud laulik kuni oma päevade lõpuni. Samuti on Rosie õppinud palju laule oma sõpradelt ja teistelt headelt iiri rahvalaulikutelt.
Rosie Stewart on nõutud laulja ja töötubade eestvedaja pea kõigil Inglismaa ja Iiri folgipidudel, ta on võitnud kaks korda yle-iirilistel võistulaulmistel esikoha, ka tema paljud õpilased on kodumaal juba hinnatud lauljad.
Kõige selle juures on Rosie ikka tagasihoidlik iiri daam, töötab kaubamajas Enniskillenis ja peab koos oma mehega Kiltyclogheris trahterit.
Kudmien
Rahvamuusikaansambel Kudmien koosneb neljast valgevene noormehest ja nende juhendajast Irinast. Õigemini peavad nad endid rohkem sõpruskonnaks – esinemas käiaksegi mõnikord suuremas, mõnikord väiksemas koosseisus. Kudmienile on tähtsaim valgevenele omase elma ning laulude elamine ja säilimine. Koos on lauldud juba 10 aastat, selle aja sisse mahub päevi ja kuid väliuuringutel Valgevene kylades vanu rahvalaulikuid salvestades – noodsamad vanaemad ja vanaisad ongi Kudmieni suurimaiks ja parimaiks õpetajaiks - muidugi kohe Irina kõrval.
Valgevene laulude juures on väga olulisel kohal just esituslaad – laulu tämber ja häälekasutus. Hääl on väga „pingestatud”, ylemisel häälel nagu puuduksid sõnad sootuks. Kudmien on valgevene laulude laulmisel meister – nende laule kuulates noogutavad ka vanad kylamehed tunnustavalt pead – „..vot on mehed!”
Ütsiotsõ on 4 setu meeskoori Liinats´urade liiget, kellele peale rahvalaulu meeldib ka vanamuusika. Need on Urmas Kalla, Andreas Kalkun, Lauri Sommer ja Kaspar Kolk. Ütsiotsõ kutsus 2005 kevadel Põlva rahvalaulu töötluste festivaliks kokku Urmas. Eks oli laulud ennegi ja mõne Lõuna-Eesti viisiga on tunne, et selle laulmise juures on mingeid vaiksemaid ja vanamuusikalisi võimalusi - mitte, et seda päris ära sättida - vana keel ja kylakõla on samamoodi olulised - aga laulda ja vaadata, mis tekib. Et arhailises meestelaulus oleks rohkem võimalikke maailmu.
Õie Sarv, suure setu lauliku Anne Vabarna lapselaps, laulab peol koos oma tytre Maarjaga. Õie on laulnud ansamblis „Leegajus”. Teab ja tunneb setu laule ja lugusid juba lapsepõlvest. Tal on suurepärane seto regilaulude loomisvõime. Õie seisab oma rahva ja kultuuri eest sirge selja ja selge silmaga.
Harju Mehed laulab põhiliselt regilaule Põhja-Eestist ning uuemaid rahvalaule yle kogu kodumaa. Nende kavas on valdavalt muidugi meestelaul. Kõneldakse, et nende lauluvaramu ulatub ligi tuhande lauluni, võibolla isegi rohkem.
Harju Meeste liikmed olid „Arhailise Meestelaulu Seltsi” asutajaks – koos on tehtud õpitubasid ja lauluõhtuid tuhandetele meestele ja naistele Eestis ja võõrsilgi. Siiski eelistavad nad mitte esineda, vaid laulda yhiselt – loomulikult ja lihtsalt, nagu eesti mehele kohane.
Film "Vjesh/ Laulmine", rež Rossella Schillaci. 2007
St. Costantino ja St. Pauli Albanese naised laulavad kõige ängistavamaid laule teravate häältega. Need on muistsed vjeshetid, mida antakse edasi emalt tytrele. Laulud räägivad albaanlaste katsest viis sajandit tagasi Lõuna-Itaaliast varju otsida. Kuid need on ka naiste loominguliseks eneseväljenduseks, kes selleks et töö põldudel helgemaks muuta, "heidavad" laule yhelt mäelt teisele, et teised naised saaksid neid "yles korjata". Isegi tänapäeval ei öelda, et vjesheteid lauldakse, vaid sõna-sõnalt öeldes, need "visatakse", kasutades verbi shtie, samas kui laulu lõpetamise kohta kasutatakse verbi mbjedh, yles korjama. See juhtub siis, kui yhe hääle korjavad yles teised ja kõik lõpetavad koos.
Need laulud jutustavad julgetest ja iroonilistest naistest, lugusid maapaost ja tagasipöördumisest. Neid esitatakse kogu suve jooksul naiste tavapärastel päevastel kohtumistel, andes nii võimaluse kõigi elus ette tulnud rõõmude ja kibedate hetkede puhul tuntu väljendamiseks. Juba 1954. aastal korraldas antropoloog Ernesto De Martino nendesse kahte kylla uurimisreisi ja salvestas vjesheteid. Kuid nyyd, rohkem kui 40 aastat pärast seda, nagu nad ise irooniliselt märgivad, on naised juba ise need, kes muule maailmale oma laule tutvustavad, andes kontserte kogu Itaalias ja isegi sedavõrd kaugel, nagu Albaanias ja Prantsusmaal.
Film "Firekeepers" (Tulehoidjad), rež Rosella Ragazzi. 2007
Tõsielufilm on osa suuremast uurimusest tänapäeva saami kunstilistest ning sõnalistest väljendustest. ADJÁGAS tähendab saami keeles riiki une ja ärkveloleku vahel. Adjágas on ka muusikaprojekt mida juhivad kaks noort saami joigujat Sara Marielle Gaup ja Lawra Somby. Film uurib, mis võiks olla hääbuvas elmas võitlemist, arusaamist ja sytitamist väärt. Kuidas ja kas yhendada algupärast elma tänapäevaga, mida tähendab joig tänapäeval poliitiliselt, mida ta tähendab noortele muusikutele nende igapäevases elus? Miks peaks olema vajalik hoida tuld kustumast?