Eelmisel nädalal lõppesid Saaremaal Salmes muinasteaduslikud väljakaevamised, mis tõid päevavalgele haruldase leiu. Pärale jõudis ligikaudu 1200 a eest teele asunud laev. Ehitustöödel avastatud muinasesemete päästekaevamistele kogunes erinevate alade asjatundjatest koosnev uurimisryhm koos abilistega. Väljakaevamistel osalenud Gilleke Kopamees teeb toimunust esmase kokkuvõtte.
Salme muinaslaev on arvatavasti yle 1200 aasta vana ja võib arengutyybilt asetuda nahkpaadi ja viikingilaeva vahele. Säilinud põhja pikkus on 10m ja 30cm Laeva põhi on ymaravormiline ilma sygava kiiluta ja tal puudub mast või seda toetanud konstruktsioon. Laev on pikka aega lebanud mere põhjas. Teda ymbritsevaid setteid jälgides võiks esialgu arvata, et algselt vaikses laguunis ja seejärel mere meelevallas.
Kokku leiti laevast ja ehitustööde käigus segatud pinnasest 2 mõõka, 11 nuga neist 3 lähestikku (justkui komplektis) erinevatest kivimitest luiskudega, 2 odaotsa, 60 luust ja sarvest mängunuppu, graveeringuga luust kamm, 3 nooleotsa ja nahka meenutavast ainest väikese kotikese taoline ese, pronksist mõõgatupe kaunistuskant jm.
Inimluude ja meie arheoloogilises aineses senitundmata mängunuppude, täringute leiule ehitustööde käigus Salmel järgnes Muinsuskaitseameti päästekaevamine.
Arheoloog Jyri Peetsi juhitud päästekaevamise ajal avastas geoloog Ylo Kestlane liivases pinnases sirgjooneliselt kulgeva 15 cm laiuse tumeda vööndi, millel olid võrdlemisi korrapäraselt asetunud laevaneetide rida. Peatselt leiti ka yks muinaslaeva vööridest.
Ehitustöödega segatud pinnasest leiti 70 sarvest ja luust valmistatud mängunuppu, nende hulgas yks kauni graveeringuga. Samuti odaots, 2 murtud mõõka, luukammi tykke, nugasid ja 2 nooleotsa.
Tähelepanuväärsest laevaleiust teavitati Muinsuskaitseametit ning peale Eesti tuntuimate arheoloogide osavõtul toimunud koosolekut Tallinnas lähetati väljakaevamistele suurema koosseisuga paleozoloogidest (loomaluude spetsialistid), antropoloogist (inimluude asjatundja), allveearheoloogist, kiviajauurijast ja geoloogist koosnev uurimisryhm arheoloog Marge Konsa juhtimisel. Suureks abiks oli tuntud vanade laevade uurija kapten Vello Mässi liitumiene väljakaevamistöödega kolmandal päeval. Laeva piirjooni ja ymbritsevaid maakihte mõõdistada ning yles joonistada aitasid Meelis Michelson ja Gilleke Kopamees.
Inimeste jäänuseid leiti enam laeva ahtriosast. Mitme lamba luustikud ning kahe vasika ja yhe linnu luud aga vööri poolt.
Laeva kõrgemad pardad on hävinud.
Vähesel määral on puidu kilde säilinud osas, kus laeva oli paigatud. Puit on seal imekombel säilinud tänu omaaegsele arvatavasti hylgerasva või tõrvaga immutamisele Paigatud koht oli aga nähtav tänu topelt neetide reale ja mõnele lisanaelale.
Konserveerimisele ja uurimisele saadetud puidutykid olid siiski väga tillukesed, sest nad olid säilinud vaid immutusaine paksuselt.
Laeva ymbritsesid jämedamast ja peenemast kruusast ning liivast koosnevad settekihid, mis olid tekkinud lainetuse meelevallas. Nende setete ja samuti paadi põhja all paljandus aga savine kõva settekiht, mis oli tekkkinud seisvas vees. Kõval settekihil avastati laeva piirjooni jälgiv roostejälg, mis oli sinna jõudnud raudneetidest läbi ylemiste hõredamate setete.
Nõnda on laev jätnud Salmele igavese jälje, mis on täiesti olemas ka nyyd kui laeva jäänused on Tallinnasse viidud.
Pildid: Marge Konsa
Pildid on tehtud enne seda kui 10 m ja 30 cm pikkuse Salme muinaslaeva jupid peale kaks nädalat väldanud kaevamist ning mõõtmist ykshaaval minigripkotikestesse pakituna kolme plastämbrisse mahutati. Laeva teine imekombel säilinud (arvatav) ahtriots pildile ei mahu ja vahepealne tykk, 1/4 laeva on ekskavaatorite poolt ”väljahammustatud”.
Gilleke Kopamees