[text]
Täna on

Eesti Põllumajandusmuusemis toimus 21. oktoobril rahvameditsiini-alane konverents Medica V. Ylenurme häärberi saali kogunesid ettekandeid kuulama ja sel teemal diskuteerima Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristikaosakonna, Eesti Põllumajandusmuuseumi, MTY Eesti Folkloori Instituudi teadustöötajad ja huvilised. Räägiti patsiendi- ja haiguslugudest, hamba- ja kõrvahaiguste ravist, maa-alustest, teeks kasutatavatest taimedest, vepsa rahvameditsiinist, kartuli tervislikkusest, ebaarstidest 20. saj. alguse Eestis, ja meelerändudest, kirjutas Rohelises Väravas Margit Veromann.

Uskumuste kohaselt võib haigus inimesele kylge hakata mitmetel põhjustel – maast, tulest, veest, väära käitumise tagajärjel, kuri inimene võib haiguse kylge saata või ka Jumal võib haigusega karistada. Rahvameditsiinis on olemas nii usundilise kui maagilisi käitumisjooni. Looduslik rahvameditsiin kasutab ravimtaimi, kive, metalle, loomseid vahendeid. Maagilis-religioosses rahvameditsiinis kasutatakse loitse ja sõnu.

Ettekandeid kuulates ja nende vaheaegadel diskuteerides jõuti huvitavate järeldusteni - rahvameditsiini võtteid soovitavad kasutada ka tänapäeva arstid , ja seda mitte ainult kummelitee propageerimisega, vaid ka märksa yrgsemate võtete näol. Näiteks on arst soovitanud kurguvalu puhul asetada kaelale soolaheeringat, mitmetele olid arstid soovitanud kõrvavalu puhul soojendada kõrva sooja kaerakotikesega, keedetud munaga, teha sibulakompressi või asetada haigele kõrvale lambanahk. Kindlasti tuleb ette olukordi, kus ei ole võimalik kohe, kui hammas valutama hakkab, arsti juurde joosta. Hambavalu puhul on filosoofiamagister Airi Pekkola uurimustöö kohaselt kasutatud nii tõestatud mõistuspäraseid vahendeid kui ka sooritatud maagilisi toiminguid. Ysna yldlevinud on haige hamba auku panna männivaiku (selle valuvaigistava toime kohta polnud hambaarstiõel Pekkolal mingeid vastuväiteid), maitsenelki, tõrva, piibupigi, koerapöörirohu seemneid. Pekkola oli oma praksises isegi kasutanud rukkijahu, kriidi ja vaigu segu. Märksa markantsemad ravimisviisid on olnud rahvaravis hamba torkimine surnuaialt ristist võetud naelaga, mis hiljem viidud kolme tee ristumiskohta.

Viipekeeletõlk Liina Paales rääkis oma ettekandes kurtuse ja kõrvahaigustega seotud rahvameditsiinist ja uskumustest. Kõrvahaigusi on ravitud nii sibula, raudrohu, tuulepesade, rõõsa piima kui ka mustrõikamahlaga. Kindlasti ei maksaks ise kodus katsetada purustatud tigude, sipelgamunade ja digitalise tilkade kõrvatoppimisega. Kurtuse raviks on soovitatud isegi ronida kuskile kõrgele ja sealt alla hypata või lasta endale hypnoosi teha.

EKM folklorist Kristi Salve pajatas kaasakiskuvalt vepslaste rahvaravimeetodeist, mis peaasjalikult seisnevad erinevate tablettide sissevõtmises ja kohalikus velskripunktis systimas käimises. Aga neid toiminguid tehakse suure aukartusega, neisse usutakse, need on vepslastele maagilised toimingud. Ravimtaimi tunnevad vepslased vähe, peamiselt kasutatakse neid, millest on olnud juttu näiteks ajalehes või tarvitatakse potililli (aaloe, punane pipar, kalanhoe). Maagilised toimingud on vepslastel tihedalt seotud tavameditsiiniga – nimelt haigestunud yks medõde ja sattunud haiglasse, kus samas palatis lamas kyla loodusravitseja. Medõde ei paranenud ega paranenud ja siis võetud palatis rahvaravitseja poolt salaja pimeduse varjus ette medõe pyhitsetud veega pesemine ja saadudki abi.

Et taimenimed hakkavad ununema ka eestlastel, aga meeldetuletust või õpetust saab haige kas ajakirjandusest (varematel aegadel kalendrisabast), sellest rääkisid ka EKM folkloristika osakonna HERBA tööryhma liikmed Renata Sõukand ja Raivo Kalle. Rohkem, kui taime nime ja tema kasutusala, teatakse taime kirjeldada ning seda, et temast saab keeta teed. Yks rahva seas tuntumaid teetaimi on kummel, vähem teatakse liivateed ja teelehte. Kuigi viimasel ajal on meditsiinialases kirjanduses palju räägitud naistepunast, pärimuse kogumisel taime populaarsus siiski välja ei tulnud. Diskussiooni käigus arvasid konverentsist osavõtjad, et ravimtaimi tuntakse eriti nooremate inimeste seas aina vähem ning eestlased on yldse yks skeptiline rahvas, kes ei usu ei arsti ega rahvameditsiini. Mõne yksiku erandiga muidugi.

Ettekandes „Tervislik kartul“ kummutati kartuli paksukstegev myyt, Ellen Pärn Põllumajandusmuuseumist rääkis hoopis kartuli C-vitamiinisisaldusest, sellest, et kartul alandab kolesterooli taset ja hävitab tekkivaid vähirakke. Ka on kartul ravimtaim, millega saab ravida mitmeid nahahädasid ja leevendada päikesepõletust. Uskumuse, et eestlane on skeptik, kummutas Ellen Pärn looga yhest oma tuttavast, kes kuulnud kartuli soolatyygastevastasest toimest, proovinud nipi kohe ka järgi. Nimelt tuleb vanal kuul lõigata pooleks toores kartul ja asetada pooled soolatyygastele, siis kartul ahju otsa visata ja kui kartul on juba mädanenud, on ka soolatyykad läinud. Tuttav visanud ahju puudumisel kartuli kyll radiaatori taha, aga soolatyykad kadusid siiski tõepoolest. Oli seal siis avitajaks vana kuu või kartul või mõlemad – mine võta kinni.

Konverentsil kõneldi ka loitsust ja meelerännust kui terviklikkuse ja tasakaalu loojast ning abist erinevate haiguste vastu. Meelerändur laseb oma vaim-abilisel toimida ja leida hädale lahendus. Leitud loo või rituaali abil toimubki järgnev tervendamine, oluline on usk tervendajasse ja tervenemisse. Eks ole omamoodi väike loits kasvõi meie igapäevane tervitus: tere – ole terve! Või aevastajale soovitud lause „Terviseks!“ või varasem „Jummal sekka!“.

Haigus saabub alati ootamatult. Individuaalsel tasandil mõjutab haigus inimese sotsiaalset seisundit, majanduslikku olukorda, hingelist ja kehalist seisundit. Inimeste räägitud ja kirjutatud haiguste lugudest ilmneb, et haigus võib markeerida ka positiivset muudatust elus. Juhul kui inimene murrab eelpoolmainitud tervisemyydi ja aktsepteerib, et elu ei kesta lõputult ja seda tuleb kasutada nyyd ja praegu. Nimetatud haiguse lood ja lood sellest, kuidas haigusi ravitakse võimaldavad erinevate individuaalsete ja yhiskondlike aspektide vaatlemist. Nii suulised kui ka kirjutatud lood sisaldavad erinevaid suhtumisi haigusesse ja tervisesse. Seega on need eriti heaks vahendajaks haiguse ja tervise tähenduse erinevate kylgede vaatlemisel.

Vaata lisaks:
http://folklore.ee/rl/fo/konve/medicaV
http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/medica


Margit Veromann
Roheline Värav