[text]
Täna on

Jõulukuu algul jõuab saarlaste ette ylevaatlik teos “Saare maakonna rahvarõivad”, kus esitletakse tosina Saare maakonna kihelkonna rahvarõivaid, kirjutas Meie Maas Ene Kallas.

19. sajandil oli Saaremaal kyll 13 kihelkonda, aga kuna raamatu koostajad ei leidnud kaasajas kantavat Jaani rahvariiet, on Jaani ja Pöide kokku arvestatud. “Samamoodi on ta koos olnud litograafiatel,” täpsustas Lember. “Võib olla ka niimoodi, et kellelgi on tõepoolest riided olemas, samas ma tean, et tehakse tööd Jaani riiete taastamisega. Võibolla on järgmises raamatus Jaani riided juba täies pikkuses sees.”

Saare rahvarõivas, yldse rahvarõivas on toiminud läbi ajaloo kui identiteedi kandja, riiete järgi saadi aru, kust paikkonnast on inimene pärit. Kui mandrirahvas käib väga sageli nii Saaremaa kui Muhumaa riietega, siis saarlane ei kanna teise paikkonna rahvarõivast.

96-lehekyljeline Ain Vares kujundanud-kyljendanud trykis algab Saaremaa muuseumi peavarahoidja Maret Soorski koostatud ylevaatega Saare maakonna rahvarõivastest, sisaldab fotograaf Tõnu Lingi fotosid ning pilte Eesti Rahva Muuseumist ja Saaremaa muuseumist. Fotod on grupeeritud kihelkondade kaupa, nendele on fotograaf jäädvustanud rahvariide kaasaegse versiooni ja kui vastava kihelkonna kohta on olemas litograafia, siis ka see ja samuti on esitatud esemete fotod vastava kihelkonna riietest.


“Raamatu yks eesmärk oli võtta kaasaegse rahvarõiva pildi peale neid inimesi, kes on seotud rahvarõivaga ja kes kannavad neid,” selgitas Lember ideed, mille kohaselt on neil piltidel saarlased, nii yldsusele tuntud kui tundmatud n-ö rahvariide modellid.

“Raamatu väljaandmise mõte ulatub kahe aasta taha,” rääkis Lember. Miks just nyyd ja praegu sai hakata raamatuga tegelema? Põhjus on lihtne. Mõte oli kypsenud senikaua, kuni sai kokku sobiva ja hästi toimiva meeskonna, kellega raamatut teha.

“Väga hea nõustav ja abistav toimetaja oli Olavi Pesti, Kaie Kesküla aitas yle vaadata kaasaja rahvariiete komplektid, ERMist oli meie konsultant Ellen Värv,” tutvustas Krista Lember meeskonda ylejäänud liikmeid.

“Kindlasti on palju asju, mis võiks olla teistmoodi, kindasti on väga erinevaid nägemusi, kuidas oleks võinud seda raamatut teha, aga need olime meie ja meie tegime seda niimoodi,” märkis Lember, ennetamaks kõikvõimalikke kysimusi, et miks niimoodi ja mitte teisiti.

Saaremaa rahvakultuuriseltsi ja Saaremaa muuseumi koostööna valminud raamatu tiraaž on 1000 eksmplari ning ta trykitakse Tallinna Raamatutrükikojas.


Meie Maa