Tartu ylikoolis Andres Vindi poolt mõnedest Salme leiukoha esemetest tehtud röntgenuuringust võib järeldada, et tegu oli pikka aega kasutusel olnud matmispaigaga, kirjutas Meie Maas Alver Kivi.
Oletusteks annab aluse leitud kaheteraline damaskitud terasest mõõk Salme II leiukohast. Röntgenpildil on näha sellele iseloomulik mustriline jälg, mis Eesti muinasaja relvade asjatundja Mati Mandeli hinnangul viitab yheksandale-kymnendale sajandile, kuigi enamus leidudest lubab laeva määrata kaks sajandit varasemasse aega.
“Leidudest on just see mõõk ja mõned nooleotsad hilisemast ajast, kui teised sealsed leiud,” märkis Mandel, lisades, et päris täpset aega on siiski võimatu kindlaks määrata.
Tema sõnul võib erinevatesse sajanditesse määratud leidude põhjal järeldada, et seda kohta on korduvalt kasutatud matusteks ja laevu võib seal rohkem olla. See aga vajab tõsisemat uurimist.
“Matmiskombestik oli sel ajal keeruline ja selliseid paiku, kus ajajärgud on segamini, on leitud ka mujalt Euroopast. Kuid miks see nii on, on seni veel mõistatus,” lausus Mati Mandel.
Sama uuring näitas, et laevast leitud väiksemate raudesemete seisukord on ysna halb. Need on tugevalt roostes ja kohati on neis rauda alles jäänud vaid vähesel määral.
Pilt: Alumisel pildil leitud mõõk, ylemisel vaade röntgenis.