[text]
Täna on

Esmaspäeval Tallinnas toimunud Salme muinaslaeva ettekandekoosolekul jõuti kokkuleppele, et alusest tehakse joonised ja arvutiga kolmemõõtmeline kavand, mille põhjal on võimalik laev edaspidi täissuuruses valmis ehitada, kirjutas Meie Maas Ahto Jakson.

Salme muinaslaeva mõõtmete järgi teeb kunstnik Jaana Ratas kõigepealt 1:10 joonise. Priit Lätti Tallinna ylikooli ajalooinstituudist koostab arvutis aluse kolmemõõtmelise kavandi. “Võibolla synnib seejärel ka laeva päris rekonstruktsioon ja keegi võtab vaevaks laev valmis ehitada, kuid meie seda oma vahenditest ei tee,” ytles Tartu ylikooli doktorant arheoloog Marge Konsa. Arvutis kavandi valmistamine võtab aega umbes nädala. Konsa pakkus välja, et laeva ehitamise võiks ette võtta kas Saare Paat või Salme vald regionaalarengu projekti kaudu raha taotledes. “Väga uhke oleks kunagi ka Salme laeva pardale astuda,” märkis Konsa.

Arheoloogi sõnul on paljud laeva osad sellised, mille kohta ei saa midagi kindlat väita. “Laevast on säilinud vaid yks osa ja seetõttu jäävad paljud detailid lahtiseks,” lausus Konsa. Kuigi laeva parrast oli alles vaid 30 sentimeetri kõrguselt ja pikkus 6 meetrit, jõuti seminaril yhisele järeldusele, et laeva parda kõrgus võis olla 75 sentimeetrit ning pikkus 11,5 meetrit. Lisaks võetakse laeva taastamisel aluseks suurim laius 2 meetrit, syvis koos kiiluga 40 sentimeetrit ja kaheksa kaart.

Suure tõenäosusega oli Salme muinaslaev kuue aerupaariga ilma mastita sõudelaev. Laeva põhiosad valmistati männist. Ilmselt oli laeva kiil pakk-kiilu tyypi ja võimalik, et täävid olid õõnestäävi tyypi. Laeva kaarte kinnitamiseks kasutati arvatavasti sidumistehnikat. Alust võib pidada Läänemere idaranniku laevaehitustaide näiteks.

Salme vallavanem Kalmer Poopuu pidas laeva ehitamise mõtet tooreks. “Praegu on selle kohta väga ennatlik midagi öelda, kuna arheoloogidel uurimistööd käivad. Keegi ei tea, millal ja mida kaevamistööde käigus veel leitakse,” ytles Poopuu.

Salme laeva arheoloogilistel kaevamistel osalenud Saaremaa Muuseumi ekspositsiooniosakonna juhataja Külli Rikas nägi täissuuruses taastatud laeva asukohta eelkõige Salmel. Muuseumi jaoks jääks väike mudel. “Täismõõtmetega koopiat ei ole mõtet linnusesse teha. Vallikraavi lõbusõiduks võib seda kasutada, kui leidub asjast huvitatud inimesi, kel raha leidub,” pakkus Rikas.

Kaevamistööde käigus leitud laeva jupid pannakse muuseumis vaatamiseks välja. Kui sälitamistingimused ei ole leidude jaoks soodsad, tehakse muueumi jaoks osadest samaväärsed koopiad.


Meie Maa