Maavalla koda ootab hiite sõpru laupäeval, 29.11. kl 12 - 15 Tartusse Vanemuise tn 42 Eesti Kirjandusmuusemi saali, kus toimub esmakordne tunnustamissyndmus Hiie vägi.
Syndmuse naelana kuulutatakse välja Hiie sõbra nime pälvinu ja antakse talle yle Hiie sõbra kirves. Samuti tutvustatakse fotovõistluse Maavalla hiied 10221 tulemusi ja autasustatakse võitjaid.
Piduliku syndmuse pillilugude ja laulude eest hoolitseb Lauri Õunapuu sõpradega ning lavajuhiks on Merle Jääger. Syndmus on avalik ja tasuta.
Mitte kusagil mujal läänepoolses Euroopas pole säilinud nii palju iidseid looduslikke pyhapaiku ja nendega seotud tavad ja väärtused pole jõudnud kaasaega sedavõrd elavalt kui Maavallas. Hiite sõbrad on hoidnud hiisi põlisrahva heade tavade vaimus, on varjanud pyhapaiku võõraste eest või on astunud otse ja julgelt pyhapaikade kaitseks välja läbi pikkade okupatsioonisajandite. Võimud on hiite sõpru jälitanud, hukanud, karistanud ja taga kiusanud või parimal juhul maha vaikinud. Kuigi hiied on Eesti põliskultuuri ja identiteedi erakordselt oluline osa, on nende saatus jäetud praegugi eeskätt eraisikute või yhenduste hooleks.
Tuhanded inimesed on andnud allkirja pöördumisele, milles paluvad Maavalla hiite rahulejätmist.
Viimasel aastakümnelgi on mitmed hiiepaigad pääsenud hävingust yksnes tänu hiiesõprade meelekindlusele ja väsimatule yhiskondlikule tööle. Tammealuse hiis jäi erakätesse andmata, Purtse hiiemäele ei ehitatud uusasumit, Kunda hiiemäele ei ehitatud tuuleparki, Kautjala Taaritammemägi pääses tee-ehitusest, Palukyla hiiemäele pole seni ehitatud puhkekeskust. Tänu hiiesõpradele on need pyhad paigad säilinud ja jäänud avatuks kõigile.
Kuid meie maa ja rahva jaoks olulisi teeneid osutanud inimesed on jäänud avaliku tunnustuseta. Et austada eeskujuväärivalt ja vankumatult esivanemate pyhapaiku hoidnud inimesi, asutas Maavalla koda Hiie sõbra aunimetuse.
Fotovõistluse Maavalla hiied 10221 eesmärk on jäädvustada pyhapaikade ilu ja valu ning pöörata avalikkuse tähelepanu nendega seotud väärtustele ja muredele. Porikuu lõpuks esitas 29 inimest võistlusele 102 pilti, millel on jäädvustatud 52 hiit ja muud looduslikku pyhapaika.
Oma erakordse ohustatuse poolest erinevad ajaloolised looduslikud pyhapaigad kõikidest teistest mälestiste ryhmadest Eestis. Teada olevast enam kui 2500 hiiest ja muust ajaloolisest looduslikku pyhapaigast vähem kui viiendik kuulub riikliku kaitse alla. Nendegi puhul ei kaitsta pyhapaika kui sellist - vaimse kultuuripärandi hoiuala. Samuti hõlmab muinsuskaitse sageli vaid osakest pyhapaiga maa-alast. Suurema osa pyhapaikade täpsed asukohad, piirid ja säilinud kultuuripärandi seisund on valdavalt teadmata. Pyhapaikade asukohtade viimaste mäletajate suremise ja arendustegevuse tõttu pyhapaigad kaovad jäädavalt või saavad kahjustada.
Aastatepikkuse töö tulemusena kinnitati käesoleval kevadel looduslike pyhapaikade erakorralisteks päästetöödks mõeldud riiklik arengukava. Selle varal alustas Tartu ylikoolis tegevust looduslike pyhapaikade keskus. Paraku on Kultuuriministeerium otsustanud järgmisest aastast sisuliselt arengukava rahastamise lõpetada. Kultuuriministri samm tähendab sisuliselt otsust hävitada paljud iidsed pyhapaigad enne kui seal olevad vaimse ja materiaalse kultuuripärandi väärtused on inventeeritud.
Hiie sõbra tunnustamissyndmust toetab Eesti Kultuurkapital ja Eesti Rahvuskultuuri Fond.
Fotovõistlust toetavad: Kehrwieder, Turu Foto, Loodusajakiri, Overall, Maaleht ja Lofo.
Maavalla koda