[text]
Täna on

Lähiajal asuvad muinsuskaitsjad päästma Kõue vallas Kiruvere idakalda lähedal mõned aastad tagasi avastatud kuue sajandi vanust yhepuupaati, mis on seni olnud otsapidi veest väljas ilmaolude ja järvejää pureda, kirjutas EPLs Ulvar Käärt.

Kiruvere paat on teadaolevalt yks Eesti vanemaid yhepuupaate. Muinsuskaitseameti vanemspetsialisti Maili Roio sõnul on ajahambast puretud unikaalne paat edasise säilimise huvides plaanis tuukrite abil lihtsalt sygavamasse vette viia. Roio viitas, et igivana paati muuseumisse ei viida, kuna selle kui eksponaadi vastu pole huvi tuntud. „Praeguse seisuga on Eestis kolm konserveeritud yhepuupaati.

Yks selline puupaat on olemas meremuuseumis ja teine Valga muuseumis,” ytles ta ja lisas, et alati ei pruugigi mõne leiu olemasolevast keskkonnast väljatoomine õigustatud olla.

Vööriosa paremini säilinud

Kiruvere paadi avastasid arheoloogid järvest kaks aastat tagasi. „Inimtegevuse jälgi leidus järve kaldajoonel mitmeid, kuid arheoloogiliselt kõige põnevamaks avastuseks oligi yhepuupaat. Lihtsalt yhest puutyvest väljatahutud alus oli vee ja maa piiril ning seisnud seal juba pikemat aega. Kaldajää oli teda ka ysna märkimisväärselt lõhkunud ja paaditykke leidus nii vee all kui ka maal. Ometi oli alus selgelt yhepuupaadina äratuntaval kujul säilinud tervelt 4,3 meetri pikkuses, kusjuures paremini on säilinud aluse vööripoolne osa,” meenutas arheoloog Kristin Ilves paadi avastamise lugu. Kuna tyybi järgi polnud võimalik paadi vanust määrata, tuli arheoloogidel selle päritolu aja selgitamiseks kasutada nn sysinikmeetodit. „Selle järgi on paat kindlalt pärit 1400.–1450. aasta vahemikust, osutudes nii yheks vanimaks Eestis senini dateeritud yhepuupaatidest,” märkis Ilves. „Arvestades paadi vanust ja leiutingimusi, on see väga hästi säilinud.”

Kiruvere järv asub arheoloogiliselt huvitavas piirkonnas, järve vahetus läheduses on mitu muistset asulakohta ja kalmistu. Samuti on teateid järve äärest leitud rauasulatusjääkide kohta. See annab teadlastele põhjust arvata, et inimene on Kiruvere kandis aktiivselt tegutsenud ja järv on sajandite jooksul olnud ilmselt yks kalastuskoht.

Kiruvere muinaslaagrid

•• „Et järve on kalastamiseks läbi aegade väga intensiivselt kasutatud, seda tõendavad nii vee all kui ka kuiva maa peal täheldatud kalapyygiks ette nähtud konstruktsioonide jäänused. Pea kogu järve ymber on paralleelselt kaldaga ligikaudu kahe meetri sygavuses peenikestest vaiadest rida, mille juurest leidsime ka mitmesuguseid vette kaotatud tööriistu,” rääkis arheoloog Kristin Ilves.

•• Viimastel aastatel on Kiruvere järve lähedal korraldatud muinaslaagreid, kus saavad kokku muinasajaloo taaskehastajad ja ajaloohuvilised.

•• Muinaslaager on seadnud osalejatele ajastupiiranguks vahemiku 9. sajandist 12. sajandini. Ajastule peavad vastama nii osalejate rõivastus, ehted, aksessuaarid, isiklikud asjad kui ka kaup, tööriistad, relvad ja turvised.


Eesti Päevaleht