Ilmunud lyhendtault 04.12. Maalehes lk 28.

Kooljakuu eelviimasel päeval 29.11.2008 leidis Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis aset Maavalla Koja poolt korraldatud Hiie väe tunnustamissyndmus. Esimest korda Eesti ajaloos kuulutati välja Hiie sõber, kelleks sai Muhu saare põliselanik, maahobuste kasvataja ja turismitalunik Martin Kivisoo.

Kohalikku usaldatakse

Hiie sõbra nimi anti Martin Kivisoole eriliselt silmapaistva, tulemusliku ja eeskujuvääriva tegevuse eest kodusaare hiite ja teiste looduslike pyhapaikade uurimisel, hoidmisel ja tutvustamisel. Martin Kivisoo algatusel, toetusel ja osalusel on alates 2005. aastast toimunud Muhus looduslike pyhapaikade väliuuringud, mille käigus on teadlased saanud andmeid enam kui 60 seni teadmata pyhapaigast. Uurimistöö edukuse yheks põhjuseks on see, et Martin Kivisoo eestkoste ja usaldusväärsuse varal on kogukond ajaloos esimest korda usaldanud uurijatele teadmisi, mida seni on hoitud rangelt oma teada.
 
Muhu saarelt saadud kogemused on eriti väärtuslikud selles mõttes, et näitavad, kuivõrd ohustatud on enamus Eesti ajaloolistest looduslikest pyhapaikadest. Lähema kymnendi jooksul võivad nii meie rahva kui maailmakultuuri jaoks jäädavalt hävida sajad ajaloolised pyhapaigad - seda juhul, kui uurijad ei jõua õigeaegselt pärimuse kandjateni.

Noor tydruk pyhapaiku päästmas

Maavalla koda märkis ära ka noore hiiesõbra – Minni Saapari – tubli tegevuse. Põhikooli viimase klassi tydrukuna otsis ta uurijate nõu ja abi ning kaardistas eelmisel aastal Saaremaa Pihtla valla ajaloolised looduslikud pyhapaigad. Tema töö päästis hävimast mitmed pyhapaigad ja annab olulise lähteteabe selle piirkonna pyhapaikade uuringuks.                            

Nooreks hiiesõbraks kutsutud Minni Saapar pöördus oma sõnavõtus meie riigiisade, poliitikute ja ärimeeste poole, manitsedes neid mitte häbenema ja maha salgama esivanemate aastatuhandete vanust pärandit. Minni Saapar avaldas lootust, et valitsus muudab oma otsust kylmutada pyhapaikade uurimiseks ja kaitsmiseks mõeldud arengukava. Tartu Miina Härma Gymnaasiumi 10. klassis õppiva neiu suust kõlasid ausad kuid valusad sõnad.

Martin Kivisoolele anti lugupidamise ja tänu märgiks yle Hiie sõbra kirves – väärt töö-, sõja- ja taiariist. Hiie sõbrale antud kirves juhib tähelepanu valikutele. Maavalla väärikate poegade ja tytarde käes on kirves alati olnud hiite kaitseks, vaenlaste ja vääritute käes meie pyhapaikade hävitamiseks. Igalyhel meist – alates tavakodanikuga ja lõpetades kultuuriministri ja riigikogulastega – on valida, kas hoida esivanemate pyhapaikasid, või lasta neil hävida.

Hiie sõbra kirves meenutab auvõlga

Kuna valdav osa põlistest pyhapaikadest on kaardistamata ja nad hävivad päev-päevalt unustuse, tahtliku inimtegevuse tõttu või tihti ka teadmatusest, on meie riigil tasuda ajalooline auvõlg. Selle auvõla tasumist pole võimalik edasi lykata parematele aegadele, sest hiied hävivad nyyd ja praegu.

Hiie väe tunnustussyndmusel peetud kõnes ytles Maavalla koja vanem Ahto Kaasik, et hiied, pyhad kivid ja veed on läbi pikkade okupatsioonisajandite meieni jõudnud tänu paljude meie inimeste meelekindlusele. “Mitte kusagil mujal läänepoolses Euroopas pole looduslikud pyhapaigad säilinud nii hästi ja nendega seotud vaimne pärand pole jõudnud nii elavalt kaasaega”, lausus ta. “Esivanemad on pärandanud meile ainulaadse ja hindamatu varanduse. Mitte yhelgi inimesel, ärimehel, ametnikul või poliitikul pole õigust lasta hävida yhisel pärandil. Kuid igalyhel meist on võimalus saada Hiie Sõbraks.”

Pilt: Hiie sõber Martin Kivisoo ja noor hiiesõber Minni Saapar Maavalla koja juhatusega Hiie väe tunnustamissyndmusel. Auli Kytt

Tiit Kaasik
Maavalla koja vardja