[text]
Täna on

Saarõ Evar om kokko kogonu 23 700 Võromaa kotussõnimme
  
Täämbä, 16. joulukuu pääväl kaits kotussõnimmi uurja Saarõ Evar (39) Tarto ülikoolin umma doktoriväitekirja vana Võromaa kotussõnimmist. Saarõ Evar om inämb ku kümne aasta joosul läbi käünü 7000 vana Võromaa elämist ja kor’anu inemiisi käest teedüst kümnide tuhandidõ kotussõnimmi kotsilõ.

Saarõ Evarit Küsse Uma Lehes Harjo Ülle.

Midä tuu su jaos tähendäs, et uma kotussõnimmi korjamisõ-tüüga doktoris saat?


Et üts suur ja rassõ tüü om är tettü. Naksi väega suurõlt pääle ka: es mõista kümme aastakka kor’atust Võrumaa kotussõnimmi matõrjaalist ka määnestki huvitavampa teemat vällä valli. Tahtsõ kõgõ kotsilõ midägi üteldä. Nii omgi sis mu tüü kotussõnimmi andmõbaasi statistika: kõgõ sagõdampa ette tulõva kotussõnime ja eri ülesandõga sõna nimmi sisen.

Midä su tüüst Võromaa inemisele kassu om?


Küsümüs om tollõn, kas Võrumaa inemine tund huvvi uma juurõstigu vasta vai ei. Kotussõnime omma üts väega sügäväle minejä juur. Pikembä ja peenembä haru läävä kiviaoni vällä.

Mu tüün vällä tuudu sagõdadsõmba nime vai sõna näide nimmi seen omma neo, midä om pruugit viimädse 500 aastaga seen. Neo nime andva kah väiku võimalusõ aolukku ja kultuurilukku tagasi kaia.

Mändse sis omma neo sagõdadsõmba nime?


Kõgõ sagõdadsõmb nimi vanal Võrumaal om Jaanimägi. Kokku om näid kirja pantu 89 tükkü. Muial Eestin om Jaanimäki pall’o viil Otõpää ja Rõngu kandin, muial õnnõ ütsikit.

Et jaanitulõ tegemise kotust om ütel maa-alal naatu Jaanimäes kutsma, näütäs tuud, et tuu maa inemise omma ütstõsõga läbi käünü, kuulnu kotussõnimmi ja naanu ka hindä kodu man samasugutsit pruukma.

Võrumaa kotussõnimmist tulõ vällä, et Võrumaa inemiisi umavaheline läbikäümine om tukõv. Näütüses vana Tartumaa Võnnu ja Kambja kandi nime omma joba küländ tõistmuudu.

Mitu kotussõnime vanal Võromaal ülepää om?


Mu kor’adu 23 700 nimme tunnus külh suur nummõr, a tuu om õnnõ 5,5 nimme üte ruutkilomiitre pääle. Tuu olõ-i sukugi pall’u: üten talun võissi olla nii viis nimega kotust. Et üts vana talu om hariligult olnu puul vai eski 0,4 ruutkilomiitret (40 hektärri), sis ei olõ näid nimmi tegeligult kuigi pall’u kokku kor’at. Ma korssi innekõkkõ noid nimmi, mis omma külän tuntu, midä teedäs inämb ku üten perekunnan.

A sääl, kon talu omma väega lajan ja ütstõsõst är lõigat, nigu Karula kuplidõ vaihõl, olõ-i tõisi tallõ rahvil olnu võimalik tõisi tallõ nimmi nii väega selges oppi.

Mitmõ inemise käest sa kotussõnimmi küsset?


Ku 2003. aastal sai vana Võrumaa läbi käütüs, sis tei ma rehkendüse, et 7000 külläminekit ja kõnõlõmist kas sis üte inemise vai perekunnaga.

Midä sa viil inemiisi kotsilõ teedä sait, päält tuu, et nä kõnõli sullõ kotussõnimmi?


Näi pall’o vannu inemiisi. Nii sändsit, kes omma tõisilõ iinkujus ja sändsit kah, kes omma uman eluotsan uma eluga hädän ja saa-i üteldä, et kõgõ sääl tõsõ süüdü omma.

Näi tegelikku ellu väega lähkült: huvitavat ja vahepääl kurba.

A kotussõnimmi tahtsõ inemise kõnõlda. Ku om inemisel arvaminõ, mis saa kotussõnimmist ja mis võru keelest, sis keele puhul arvatas häste: ku mu hindä latsõ ei kõnõlõ, sis kiäki iks kõnõlõs. A kotussõnime kuulusõ nii paigaga kokku, et inemine saa arru, et timä viil tiid naid nimmi, a ütski tõnõ inämb ei tiiä.

Sakõst om arvaminõ eski ülearvu hallõ: juttu naataski tuuga pääle, et kae, Alma kuuli är, timä oll’ viil viimäne eestiaignõ inemine, et ega ma ei tiiä inämb midägi. A ku nakkat iks uurma, kirjeldämä kotussit, soid, lumpõ, sõs nakkas inemiisil miilde külh tulõma.

Kõgõ päämine tenü taa nimeuurmisõ man tulõgi üldä Võrumaa inemiisile. Ma ei olõ arhiivist suurt midägi otsnu, iks Võrumaa inemiisi käest. Hää, et nä iks tahtva umma tiidmist jaka ja uskva, et tiidmine lätt edesi, ku nä nime nime-uurjalõ är kõnõlõsõ.

Kost huvilidsõ su tettüt andmõbaasi kaia saava?


Võru instituudi kodolehe www.wi.ee pääl om link aoluulidsõ Võrumaa kotussõnimmi andmõbaas. Säält saa lukõ oppust, kuis andmõbaasi pruuki ja edesi minnä Maa-ammõdi serverile, kost nime kaardi pääl vallalõ tulõva.

Su tüüst tulõ ka raamat?


Raamat «Võrumaa kohanimed» tulõ vahtsõ aasta algusõn puuti müüki. A tuu om õnnõ kokkuvõtlik analüüs. Et uma koduümbrusõ nimmi uuri, tulõ iks Internetist andmõbaasi kaia.Tuu om põnnõv andmõbaas ja tekütäs ka hulga küsümüisi. Mille om Võrumaal mitmit kümnit Kullamäki? Midä tähendäs sakõ kotussõnimi Viira? Millest tulõva Viro nime? Kas kand om sama mis kund?

Tuuperäst nakkagi edesi aoluu-lättide abiga kotussõnimmi uurma. Internetin saa joba küländ häste talunimmi ja näide muutumist kaia. Kõrrast pandas kaemisõs vällä ka mõisakaartõ. Ei piä näid inämb arhiivin lahkma ja murdma.


Uma Leht