[text]
Täna on

Laupesel sydapeeval saime Palade koolimajas kogu hiiu perimusuurija Helene Kõmmusega. Ta töi teedust sennest, mis on tehet Hiiumaa koolides ja huviharidus alal esivanemate keelevara hoidmisel ja kasvatamisel, kirjutas Hiiu Lehes Tõnu Otsason.

Saime aru et mei Sakase vabayhingu alustet öpiringiga seltsis on veel mitmeid teisi teekäijaid, kes osavad ja suutvad esivanemate keelejälgi yles leida. Hojame mötes nyit nendega kogu.

Laupeeval hollegi nii, et alustuseks tehti end tuttavamaks. Helen Kõmmusest muistsime, et ta jätkab oma vanaisa Jegard Kömmuse pyyet hoida hiiu perimusvara. Töökoht lubab sennega tegelda ysna hiiu keele yhes varasalves, Tartu kirjandusmuuseumis. Tema yllitis, artikkel Vöru instituudi raamandus annab muuseas selgidust kuis asi hiiu keelega on, kis ja kus sennega tegeleb. Huviliste yldiseks mureks on öpimaterjali vehesus, ja tagasihoidlik tuetus kohaliku keele öpetamisele. Helen holle nii hee ja andis meite kasutada omad teedmised ja raamandu.

Jägati yhiselt autori meelt: hiiu keel aa mönus pruukida, laajendab maailmapilti ja elunegemust, jetab saare elule iseseisva riigi klantsi, kinel on oma keel.

Keigile hiidlastele tuntud kirjamees Endel Saar vettis lahti loo yhest Kärdla mihest, kinnest vel vehe kuultud aa. See mees oo nimepidi Arnold Kiil. Ta holle Hiiu lehes kirjameheks seda aegu, mil Saare Endel veel koolipoisina suvel traktorijaama ajalehe nuputreialina lisateenistust saie, so viiekymnendil aastil. Arnold sai valmis nii sõnus kui salmes. Ta oma kokku pannet laulu “Hermilus Hiiumaa” sönadega tahaks öölda: “Tuul kandle ta keelele helama panni,/mets siledaks silitas pee,/hermilus Hiiumaa keik taale andis,/mis teus veel olli taal heed.”

Senne laulu kinkis kord Arnold Endlile ja nyyd saime sest syamehäädusest osa mei keik. Endlile tulle meelde veel yks naljalugu, mis Arnold kord jytustas ja ta esitas ka senne ee.

Mei senne laupesel kokkusaamisel reegiti veel mitmist asjust. Mis liiki keelt igas Hiiu osariigis-kihelkonnas pruugiti, ja kuidas keelejälgi yles leida ja taaselustada. Tehti yhtlasi sihriks, et tullakse uiesti kogu peele kolmekuningat uiel aastal ja siis reegime veel mitmid hiiu lugusid. Anname teedust sennest Hiiu Lehe kaude.

Neh, see kirjatykk jei vehe lyhemags, sest kammitsesid sönavara ja teedmised. Ma saa ise aru ka et mo hiiu keel pole see, mida lugejal öigus oodata oleks ent vetkem asja vehe kergemald. Hiiu taadi viisi, kis olnd tohtri juures ja talle tehtud mitu märkust et ta keel segavat. Taat vastand: “Näh, vaada see keel oo mul kyll sõhuke ihu liige, midast ma mitte tasku pista äi saa.”

Ka mina olen oma hiiu vana-vanaema Ingli ja vanaema Liisa könepruugist kaugeks jeend ent asi annab ehk veel paranda. Teite toel.


Hiiumaa.ee