Enamuse eestlaste jaoks on jõulud perekondlikud ilmalikud pyhad, näitavad ajalehekysitlused. Virumaa Teataja võrgukysitluses osalejatest 65% leidis, et jõulud on perega koos olemise pyhad. 12 protsendi vastajate jaoks on jõulud lihtsalt vabad päevad ning sama paljude meelest on tegemist aasta kõige pimedama ja koledama ajaga. Kõigest kymnendikule vastanutest on jõulud Kristuse syndimise pyha.

Sarnaselt mõtlevad ka Postimehe lugejad, kellest tervelt 62,8 protsenti jaoks jäi jõuludest kõige eredamalt meelde perega veedetud aeg. 19,6 protsenti aga ytles, et jõulude juures oli kõige parem pikk puhkus. 5,8 protsendi vastanute arvates oli parim sugulaste-sõprade kylastamine ning 5,2 protsenti hindas kirikuskäiku. 3 protsendi arvates oli kõige olulisem jõulurahu ning võrdselt - 1,8 protsenti - meenutas jõuludest kõige eredamalt kingitusi ning jõuluvana.

Eesti rahvale on jõulud ajalooliselt aastavahetuspyhad, mil tähistatakse yhe päikeseaasta lõppu ja teise algust. Ajalehtede kysitlustulemused näitavad veenvalt, et eestlaste jaoks on ka praegu jõulud ilmalikud perepyhad nagu sajandeid ja aastatuhandeid varem. Seetõttu on äärmiselt kohatu ja isegi solvav, et mitmed riigi- ja koolijuhid kuritarvitavad oma ametikohti ja kasutavad jõulupyhi kristliku misjoni tegemiseks.

Ka ETV 25.01. uudistesaade pyhendas aega yksnes kristlaste jõuludele, kuid unustas ära rahva enamuse ja samuti põlisrahva jõulud.

Maavalla koda leiab, et nii Eesti rahvusringhääling kui ka riigi ja omavalitsusasutused peaksid oma tegevuses arvestama ilmaliku riigi põhimõtetega ja hoiduma mistahes usulisest propagandast.

Maavalla koda