Kaks Aegna saare pysielanikku leidsid 1930ndatest pärit andmete järgi yles kividest laotud ringi, mida tol ajal nimetati Jeruusalemma linnaks.
Kiviring leiti endisest kesk-komandopunktist 90 meetrit lõuna pool asuval metsastunud alal ning selle kivid olid umbes 15 kuni 30 cm samblakihi ja rohukamara alla, kirjutab Aegna saare kodulehekylg.
Juba esimeste, 15-30 cm paksuste sambla- ja rohukamarate eemaldamisel fikseeriti yhtsete ridadena ning ligi 35 cm vahedega kivilabyrindi ringide kaarjad osad.
Kivikylvi osalise puhastamise käigus fikseeriti ka kiviridade ootamatult hea seisukord. Esmaste hinnangute põhjal kinnitasid leidjad, et tänaseks on kivilabyrindist säilinud umbes 70 protsenti.
Arheoloog Villu Kadakas selgitas Päevaleht Online'ile, et põhjus, miks kivilabyrint leiti aastate eest arvatust veidi teisest kohast, võib olla kaartide nihkesseminek võrreldes Nõukogude ajaga. Kadakase sõnul oli toona kaardimaterjal ysna salajane asi.
Esimesed teated Aegna kivilabyrindist pärinevad 1930. aastast, kui kodu-uurija Peeter Mei leidis Eerikneeme idaosast, sambla ja murukamara alt kividest laotud labyrindi. Eestis säilinud vanu labyrinte võib kohata veel vaid Hiiumaal Kootsaare poolsaarel ja Kaibaldi kylas ning Aksi saarel.
Hiiumaa muuseumi direktori Urmas Seliranna sõnul on labyrindi ehitamisaega raske määrata, kuna neid ehitati Eestis juba Rootsi ajast kuni 19. sajandi esimese pooleni. Eestisse jõudiski labyrintide ehitamise traditsioon Seliranna sõnul ilmselt Skandinaaviast, kus need on ysna levinud.
Labyrintide otstarve pole yheselt kindel. "Võib öelda, et neid kasutati kohalikel maagilistel või mängulistel eesmärkidel," ytles Urmas Selirand.
Pilt: Aegna kivilabyrint 14.01.10222, www.aegna.ee