[text]
Täna on

Roela linnamägi, mida tuntakse ka Kalevipoja sängina, asub Jõgevamaal Saare vallas Linnamäe kylas Linnamäe talu maadel, endisest Roela mõisast kilomeeter kagu suunas. Oma nime ongi linnamägi saanud endise Roela mõisa ja asula järgi, mis 1970. aastail Voore kylaks ymber nimetati, kirjutas Vooremaas Arvi Liiva.

Linnamäeks on yks Linnamäe metsas olevatest Roela voortest, mis on lõunast, maa poolt eraldatud valli ja kraaviga. Põhja suunas madalduv ebatasane linnuseõu langeb järsunõlvaliselt Verioja jõeoru poole. Linnuse harjal asub 11-meetrise ymbermõõduga sammaldunud astmeline rändrahn, mille ymbert on leitud söetykikesi. Kas on tegemist muistse ohvrikiviga või on sysi pärit hilisematest jaanituledest, vajab veel selgitamist.

Mitu muistset lugu

Roela linnamäge on eri aegadel uurinud arheoloogid akadeemik H. Moora, V. Lõugas ja A. Lavi. Saadud tulemuste põhjal võib öelda, et siin on tegemist ligi tuhande aasta taguse muinaslinnusega. Roela linnamäega on seotud mitmed muistendid. Neist yhe rahvajutu järgi olevat Roela vooremägede all maa alla vajunud terve linn või põrgu, kuhu vanapagan vedanud kokku neid mõisnikke, kes oma teomehi peksuga raskele tööle sundinud.

Ilusa muistendi Roela linnamäel maa alla vajunud nn Kukelinnast on rahvapärimuse ainetel kirja pannud koolitydruk Merle Ojaste ja see on avaldatud ka Voore 9-kl kooli almanahhis.

Palamuse ymbruse koduloouurijale J. Karmale on kunagise Linnamäe talu vanaperenaine L. Kahusk jutustustanud järgmise loo.

Rootsi kuningas, taganedes Vene vägede eest, matnud Linnamäkke oma rahalaeka ja kuldse krooni. Venelased on kyll sonkinud raudoradega mäge igast kyljest, aga pole varakasti kätte saanud. Rootsis olla rahalaeka panipaiga plaan aga olemas ja kuningas olla lubanud tagasi tulla ka maetud krooni järele.

Vanapagan käis kõrtsis

Roela Linnamäe alt läbi voolava Verioja nime tekke kohta on säilinud samuti mitu legendi. Neist yhe järgi  pidanud Kalevipoeg siin võitlust sortsidega, niitnud neid maha kui loogu. Veri ulatunud põlvini, millest saanudki Verioja alguse ja kannab praegugi seda nime. Peale võiduka lahingu lõppu läinud Kalevipoeg aga Linnamäele puhkama.

Yhe teise loo järgi olnud siin Roelas kunagi raske lahing leedulastega, kes seisnud Leedimäel. Lahing kestnud kaua, mehi langenud palju, kyll leedulasi, kyll eestlasi. Maapind olnud nõnda paksult verega kaetud, et yle hobuse kabja ulatunud ja veriojad maad mööda edasi ligi oleva oja poole voolanud. Kaua aega olnud vesi jões punane nagu veri. Sellest ajas saadik hakatudki jõge Veriojaks kutsuma.

Raamatus "Muistendid Vanapaganast" on kirjutatud: "Ammust aega olnud Verioja kaldal kõrts, kus Vanapagan käinud õhtuti õlut joomas. Enne kõrtsi minekut moondanud ta ennast aga uhkeks härraks. Kõrtsirahvale meeldinud see härra väga, sest ta olnud helde ja tellinud kõrtsilistele ikka õlut. Ykskord öösel hakkas Pikker taevas põrutama. Vanapagan ehmunud hirmsasti. Suurest hirmust kadunud moondus. Veel hirmsamini kohkunud kõrtsirahvas, kui nägi, kes see uhke härra oli. Kõik tormanud kõrtsist välja ja Vanapagan nende järele. Kuid lageda taeva all olnud veel koledam. Välgud sähvinud vahet pidamata. Vanakuri tormanud Verioja ääres asetseva suure kivi alla. Hetke päras löönud välk kivvi. Rahvasuu pannud kivile nimeks Vanapagana kivi." See suur kivi asub veel praegugi Verioja kaldal.

 

Vooremaa