Eelmisel nädalal esitles Riigimetsa Majandamise Keskus Tallinnas Järvamaa ja Harjumaa pärandkultuuri raamatut, mis on 2007. aastal sealsetes metsades, soodes ja kylapõldudel pärandkultuuri jälgi otsinud, leidnud, pildistanud ja kirjeldanud inimeste yhistöö tulemus, kirjutas Järva Teataja.
Raamat «Järvamaa pärandkultuurist» sisaldab läbilõiget Järvamaalt registrisse kantud rohkem kui 1400 pärandelma paigast.
Järvamaa keskkonnateenistuse juhataja Allan Piik kirjutab eessõnas, et meil on siiski veel päris palju alles. Veel saab suhelda inimestega, kes mäletavad vanu pärimusi. Metsades on piisavalt alles märke eelmiste põlvkondade elust.
Nende säilitamine sõltub peamiselt maaomaniku tahtest ja huvist asja hoida ja säilitada, sest sedalaadi pärandi kaitset pole võimalik seadusega korraldada.
Järvamaa giidide eestvedaja Tiiu Saaristi hinnangul on trykis oluline esmalt selle poolest, et annab teada, mis asi on pärandkultuur. «See on oluline raamat giididele, kooliõpilastele, kodu-uurijatele, kultuuritöötajaile, aga ka kõigile teistele silmaringi laiendamiseks,» lausus ta.
Saaristil on vaid kahju, et raamatu trykiarv on nii väike (1000) ja seda ei lähe myyki, vaid jaotuskava alusel omavalitsustesse, raamatukogudesse, koolidesse.
RMK planeeringute asjatundja ja projektijuht Vaike Pommer selgitas, et pärandelma paiku yle vaadata ja raamatut ilmutada oli võimalik Euroopa maa-alalise koostöö INTERREG IIIa Lõuna-Soome ja Eesti alamprogrammi projektiga «Metsandusliku pärandkultuuri kaitse ja rakendamine» ning IVa projektiga «Metsanduslik pärandkultuur – yhise kultuuriruumi avardaja».