[text]
Täna on

Eesti riik on kõigis oma õigusaktides jätnud igasuguse sisuta mõisted "eestlane" ja "eesti rahvus", mille tagajärjel on näiteks kodakondsus- ja migratsiooniamet sunnitud täitma talle pandud ylesandeid lynklikult ning eestlaseks võib hakata suvaline umbkeelne välismaalane, kelle soontes ei voola tilkagi eestlase verd, kirjutas ERRs Aivar Pau.

Sõna "eestlane" kohtab yleyldse vaid kolmes Eesti seaduses: põhiseaduses, välismaalaste seaduses ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses.  Kyll aga on sellele rahvusele viidatud mitmesugustes tegevuskavades, näiteks rahvastikuministri byrooo koostataud rahvuskaaslaste programmis.

Täpsemalt mainib põhiseadus eestlasi paragrahvis 36, kus räägitakse, et sellest rahvusest inimestel on õigus asuda riiki nimega Eesti. Ja see on kõik.

Kindlalt ei saa midagi väita

Põhiseaduse ametlikes kommentaarides on siiski yritatud ka mõistet "eestlane" lahti seletada ning tõdetakse, et mõisted "eestlane" ja "Eesti kodanik" on erineva tähendusega ning pigem tuleb eestlasena käsitleda eesti rahvusest inimesi. Vähegi täpsustavat selgitust ei anna aga ka see kommentaar.

"Tegemist on eelkõige rahvusliku enesemääratlemise kysimusega. Võimalike objektiivsete kriteeriumitena võiks kõne alla tulla eesti keele oskus või põlvnemine eestlasest, kuid vaevalt saab nende tunnuste alusel siiski yheselt ja kindlalt väita, kas konkreetne isik on eestlane või mitte," tõdevad põhiseadust kommenteerinud Eesti tunnustatud õigusteadlased.

Välismaalaste seadus märgib aga ilma igasuguse täpsustuseta, et mõne välisriigi kodanikest eestlased, nende abikaasad ja lapsed võivad näiteks kodakondsus- ja migratsiooniametist elamisluba taotleda.

"Eestluse tõendamise osas on probleemiks, et välismaalaste seaduses ega selle rakendusaktides ei ole sätestatud, kuidas eestlust tõendata ja milliseid dokumente tuleks esitada," tõdeb kodakondus- ja migratsiooniamet (KMA) ylaltoodud rahvuskaaslaste programmi kommenteerides.

Kuna seaduses mõistet "eestlane" lahti ei seleta, siis on KMA ja rahvastikuministri byroo võtnud omatahtsi nõuks ja viinud praktikasse, et eestlane on iga inimene, kelle vanemate või vanavanemate hulgas on kasvõi yks eestlane. Seega ka näiteks mitte yhtegi sõna eesti keelt oskav Egiptuse kodanik, kelle eestlasest vanaema abiellus kunagi Kairos sudaani mehega, kellel oli eelmisest abielust juba nigeerlannaga soetatud poeg ning kes on nyyd selle poja ja tema hiinlannast abikaasa järglane.

Piisab suvalisest paberist

Veelgi lahtisemaks on asja jätnud valitsus, kes oma 2000. aasta määruses numbriga 200 ytleb, et  välismaalase eesti rahvusesse kuulumist tõendab "mistahes dokument, mille alusel saab kindlaks teha /sotsiaaltoetuse/ taotleja või tema vanema eesti rahvusesse kuulumise".

Nii teataski KMA mõne nädala eest rahvastikuministri byroole, et ei saa korralikult täita talle rahvuskaaslaste programmis pandud ylesandeid, kuna kodakodnsuse soovijatele ei ole nii eestluse tõendamise kui elamisloa taotluse esitamise kohta info andmiseks võimalik aluseks võtta yhtegi Eesti seadust või rakendusakti.

Olukorda lubas sel nädalal lahendust tuua rahvastikuministri byroo. "Välismaalaste seaduse uue redaktsiooni koostamise seletuskirjas on ministri byroo väljatoonud mõiste defineerimise vajaduse," ytles ERR Uudistele rahvastikuministri nõunik Olga Šlõk.

ERR palub: Hea lugeja, tunneme huvi, kes on Sinu hinnangul eestlane? Kas piisab selleks yhe eestlasest vanavanema olemasolust? Või kes on rohkem eestlane, kas Ameerikamaal Eesti Majja sisenev ja puhast eesti keelt rääkiv neeger või väljarännanud eestlaste kolmanda põlve järeltulija, kes oskab ehk "tere" öelda. Kirjutage palun oma arvamused selle loo kommentaaridena!


ERR