Tuntud ajaloohuviline Ilmar Jõesoo leidis kuu aega tagasi oma talumaadelt Maidlast muinasajast pärit rauasulatuspaiga, Kirjutas Lääne Elus Ivar Soopan.
„Vanaisal oli seal põld, kyndsime selle yles ja sealt tulidki välja ahju kyljetykid,” ytles Jõesoo, kes leidis 1978. aastal Olustveres põllult yle seitsme tuhande 14. sajandi hõberaha.
Praegu ei märka harimata silm leiukohas muud, kui metsa vahel kyntud maalappi. Jõesoo juhatamisel sattusid eile aga silma tumepruunid mullakamakaid meenutavad tykid — rauašlakk—, mis on tekkinud ligi tuhat aastat tagasi soomaaki sulatades.
Jõesoo talukoht asub Vana–Läänemaal muinasaegse kyla lähedal. Umbes 1,5 km kaugusel on Eesti suurim kivikalme, millest arheoloog Mati Mandel koos oma meeskonnaga mõni aasta tagasi yle 4000 leiu välja kaevas.
Nyyd kavatsevad arheoloogid taotleda raha, et arvatavasti 12.–13. sajandist pärit rauasulatusahju jäänused tuleval aastal välja kaevata.
Mandli sõnul on vaja leiupaik korralikult läbi uurida, et saada kinnitust oletusele, mis muudab arusaamist muinasaja eestlaste oskustest. Nimelt on yldlevinud arvamus, et muinaseestlased tõid metallesemete valmistamiseks rauda sisse, kuid tegelikult oli meil soorauamaaki nii palju, et seda viidi Eesti aladelt välja.
Veelgi olulisem oleks aga avastus, et tollal valmistati ka mõõgad kohalikust maagist välja sulatatud rauast. Praegu teatakse, et mõõgad jõudsid meile mujalt ja vaid väiksemad asjad valmistasid siinsed sepad kodusest rauast.