ELi põlisloodust käsitleva aruande järgi on tsivilisatsioonist jäänud täielikult puutumata ainult 1% Euroopa maa-alast. Metsiku loona osakaal ja elurikkus on pöördumatult kahanemas ning mõeldes järeltulevate põlvkondade peale tuleb seda vähest veelgi hoolikamalt kaitsta, kirjutab Euroopa Parlamendi uudisteveeb, vahendas Roheline Värav.
Kõige suuremad ELis looduskaitse all olevad maalapid asetsevad Põhja-Soomes ja Põhja-Rootsis ning kõige enam leidub kaitsealasid Hispaanias. Riigi maa-ala arvestades on kõige enam loodukaitse alust maad aga Sloveenias ja Bulgaarias. Eesti maast on ära märgitud 17,7% ning suurimad piirkonnad paiknevad Väinameres, Kura kurgus, Pärnu lahes ja Põhja-Eestis, kus asub Lahemaa rahvuspark, kirjutas Euroopa Parlamendi uudisteveeb.
Ungari saadik Gyula Hegyi sõnul pidas ta aruande algatust vajalikuks lootuses, et yrgse loona kaitsmine saab ELi seaduste yheks osaks. "Meil on moraalne kohustus kindlustada, et tulevased põlvkonnad saaksid kasu ning naudiksid Euroopa metsikuid piirkondi," ytles sotsiaaldemokraat.
Tegeleda tuleb kaardistamata aladega
Aruandja Hegyi määratleb põlisloonda kui loonalikku keskkonda, mida inimtegevus ei ole oluliselt muutnud, seda kontinendil, mis on pea täielikult kaetud tsivilisatsiooniga.
Aruanne kutsub liikmesriike kaardistama allesjäänud Euroopa metsikuid piirkondi, märkama neid alasid varitsevaid ohtusid ja arendama tegevuskava paremaks kaitsmiseks.
Ilmastiku muutuste pehmendamise kavas peab kesksel kohal olema metsikute alade säilitamine ja kaitsmine ning Natura 2000 abil tuleb yle-euroopaliselt kaitsta kõige enam ohus olevaid liike ja nende elupaiku.
Lisaks tuleb tagada ELi poolne piisav rahastamine piirkondade haldamiseks ning omada erilisi toetusi erinevate looduskaitsealade killustatuse vähendamiseks ning metsikute alade taasloomiseks. Aruande järgi peab uute kaitsealade välja pakkumine ja säilitamine toimuma tihedas koostöös mittetulundusyhingutega.
Inimestele tuleb põlisloondadust näidata
Julgustada tuleb säästvat turismi, kuid kergesti haavatavates keskkondades tuleb seda lubada äärmise ettevaatusega. Samuti tuleb silmas pidada ja võidelda röövraie, ilmastiku muutuste ja pidevalt kasvava loodusvarade vajadusega.
Aruandja lisab, et elurikkuse kaitsmisesse panustamine käib käsikäes uute töökohtade loomisega.
Pilt: Eesti hiied, kui puutumatud loonaalad on elurikkuse hoidjad. Maavalla koda