Muhu kodulehe peal oo peale murdevõistluse kuulutamise vist esimene murdekeelne uudis. Või peaaegu murdekeelne.
See oo kogumiku “Muhu pärimuslik aastaring” väljaandmisest ja roamatu esitlemisest Hellamaal kogumiku autori Hellamaa raamatukogu juhataja Anne Leesla poolt, kirjutas Oma Saares Liis Pallas.
Uudisses oo kirjas, et selle pisikse vihiku kokkupanemise mõte olli yhtekokku köita Muhust yles kirjutat pärimuslik materjal roamatute sihest ( “Eesti rahvakalender”, “Vanasõnaraamat”) ja Muhu Muuseumis varjul olavatest käsikirjadest (kodu-uurija Vassiili Randmetsa märkmevihikud).
Kogumik-vihik oo sedasi tehtud, et hakkab kevadisest aast peale ja teeb sedasi voastale ringi peale.
Muhu sellevoastane murdevõistlus kestab veel paer nädalid. Omad tööd peab ää viima või soatma Tooma Juhani synnipäevaks 18. radokuuks Liiva või Hellamaa raamatukoguse. Igad sorti vigurid, mis võistlusest osa võtmise juures tähtsad oo, soate Muhulase lehe sihest yle voadata. Kehtib Tallinna Muhulaste Seltsi eestseisuse teade, et 28. radokuud kellu 16 võivad koa kodu- ja mõjalt-muhulased minna muhulaste piduse pealinna.
Veebruari kohe öetse maarahva keeli koa pärlikuu. Kut ma yheomingu päevatõusu järel uksest välja läksi, särasid valguse käe ula-all rooside peale katteks pandud kadagate okaste kylges tõelised pärlid.
Päeva paiste käe reasta kyljest tilkun sulavesi olli kylmakraadide käe uieste jääks kylman. Siis voata ja imetle! Moole tulli sõuke mõte, et kyll oo ikka hea,et kõiki kenasid asju põle võimalik yles korjata ja omaks kuuluta.
Kena, et mõni asi soab olla lihtsalt kena, nõnna nagu ta loodud oo, vaba ja isetu.
Kunagid soatis indiaanipealik Seattle kirja Ameerika yhendriikide presidendile, kelle valitsus tahtis ää osta ta hõimu maad. Seda kirja oo palju osundatud, sellest oo soan klassika vähemaste mõne inimringkonna jaoks.
Seattle kirjutab maaostu soovile vastu – “kuidas saab osta või myya taevast? Maad? See idee on meile võõras. Kui õhu värskus ja vee sillerdus ei kuulu meile, kuidas saaksite neid osta? Iga osa sellest maast on pyha minu inimestele. Iga sätendav männiokas, iga liivakallas, iga udujoome hämarates metsades, iga aas, iga sumisev putukas. Need kõik on pyhad minu rahva mälestustes ja kogemustes.”
Kiri oo muidugid tyki pitkem, väga sygav ja sydamlik. Eesti maarahvast oo ennegid võrreldud indiaanlastega oma hingetarkuse poolest. Kas põle sii mõtlemise ainet kõikidele muhulastele, kelle jaoks veel säilin loodus ikka pyha pysib.
Ja kas põle sii yle mõtlemise koht kõikidele arendajatele, kis kangeste tahtvad midagid õhku laska, yles kaeda, sileks lykata, minema viia, rahaks tiha, isegid rannajoont katsutse teistsuguseks tiha.
Mõtelge! Ja olge munuksed!