Kolmapäeval 11. radokuud kl 18 toimub Tallinnas Vanalinna Muusikamajas Saami rahvuspyhale pyhendatud hõimuõhtu, teatas Fenno-Ugria.

Suvisest reisist põhjasaamide juurde kõneleb Mikk Sarv. Näidatakse filmikatkendeid ja lastakse muusikat. Enda kypsetatud lapi leiba pakub Norra saatkond.

Syndmus on tasuta, kõik huvilised on oodatud!

Hõimuõhtu korraldavad Fenno-Ugria Asutus ja Kuninglik Norra Suursaatkond.

Saamid, keda on kokku umbes sada tuhat, elavad Soome, Norra, Venemaa ja Rootsi põhjapiirkonnas. Saamid on Põhja-Euroopa ametlik põlisrahvas.

Radokuu 6. päev kinnitati saami rahvuspyhaks 1992. aastal 15. saami kongressil Helsingis. 1917. aastal algas sel päeval Trondheimis esimene saami kongress, millel osales umbes sada põhja- ja lõunasaamide esindajat nii Norrast kui Rootsist. Kongress pani aluse saamide riigipiiridest sõltumatule yhistööle ja väljendas esmakordselt saami rahva yhtsust. Peamiseks mureks oli põliste elatusalade säilimine, sest riigipiirid tõkestasid saamide ajaloolisi liikumisteid ja piirasid karjakasvatust. Järgmine kongress, millel osalesid ka Soome saamid ja kus moodustati Põhjamaade Saami Nõukogu, toimus alles 1956. aastal. Venemaa saamid liitusid Saami Nõukoguga 1992. aastal.

1992. aastal jõustus Norras ja Soomes ka keeleseadus saami keele olukorra parandamiseks. Rootis jõustus seadus saami keele kasutamisest ametkondades ja kohtus 1999. aastal.

Soome-ugri keelte hulka kuuluvad saami keeled (erinevate määratluste järgi on neid kuus kuni kymme) on läänemeresoome keelte kõige lähemad suguslaskeeled. Kõige suurema kõnelejate arvuga on põhjasaami keel, mida räägitakse kõikide saami asualade põhjaosas.

Fenno-Ugria sihtasutuse hõimuõhtute sari tutvustab soome-ugri rahvuspäevi. Järmised hõimuõhtud:
25.02. Kalevala päev,
15.03. Ungari 1848. a revolutsiooni aastapäev,
mahlakuus toimuvad ersa keele päev ja mari sangari päev.