21. sydakuud lõppenud kiviaedade taastamise ja rajamise toetuste taotlusvoorus laekus PRIAsse 697 taotlust 219 km kiviaedade rajamiseks ja taastamiseks. Taotletud toetuse kogusumma oli ligi 107 miljonit krooni. Meetme eelarve on 10 mln krooni, seega toetusesoovid ületavad võimalust enam kui kümnekordselt. Toetuse abiga soovitakse rajada ja taastada kiviaedu kõikjal peale Põlvamaa, kõige enam aga Saare maakonnas – 375. Laekunud toetuste koguarvust moodustab see 54%, aedade kogupikkusest 45% ja taotletud toetussummast 45–46%, kirjutas Meie Maas Vilma Rauniste.
Meie inimeste sellise pealehakkamise üle saab ainult heameelt tunda, sest ilusad kiviaiad on justkui maakonna visiitkaart. See näitab inimeste ilumeelt ja püüdu oma kodukoht korda teha. Aga ka töökust, sest ega see töö kergete kilda kuulu. Pealegi on teenistusel oluline roll, mis eriti nüüd, kasvava töötuse olukorras üha suuremat tähtsust omab.
Ilusaid kiviaedu nähes läheb mõte Kajale
Mäletan aastatetaguseid sõite Lümanda valla Karala piirkonda, kus kordatehtud kiviaiad lausa lummasid, sest silm polnud ilusate üleslaotud kiviaedadega veel harjunud. Kaja Juulik on esimene või üks esimestest, kes hakkas lagunenud aedu üles laduma. Kaja Juulik: “Aiad olid ümberringi nii lagunenud, hakkasin pihta õueaedadest juba 1989. aastal, siis küll mõne meetri kaupa. Aga päris mitmeid aastaid võttis aega arusaamine, et kiviaedadega on ees suur töö.”
Nüüdseks on Kaja taastanud ja rajanud ligemale neli kilomeetrit kiviaedu. Lõppenud taotlusvoorus ütles ta osalevat 500 meetri aia taastamisega. “Arvan, et pooled aiad on meil kindlasti veel tegemata, võib-olla enamgi. Kividest võib puudus tulla. Kolhoosikorra ajal olid suured maaparandused ja kivikoristused, nüüd saab kive koguda põhiliselt põldudelt. PRIA on üsna rangelt ette näinud, kust võib kive võtta, kust mitte. Ikka seepärast, et mitte kahjustada looduslikku mitmekesisust, et putukate elupaigad säiliksid,” lausus Kaja Juulik.
Lääne-Saaremaa kui kivirohke piirkond alustas aedade korrastamisega juba enne, kui toetust maksma hakati. Juuliku sõnul tegi nende vald Jaanus Reede vallavanemaks oleku ajal projekti nimega “Kodune Karala” juba 1998. aastal piirkonna korrastamiseks, selle üheks osaks oli ka kiviaedade taastamine.
Lümanda ja Kihelkonna vald olid ka vähesed õnnelikud 2001.–2002. aasta pilootprojektis osalenud, kes oma töö eest esimest korda toetust said. PRIA kaudu kureeritavad kiviaedade toetusmeetmed on tarvitusel olnud alles lühikest aega, kusjuures eelmisel kahel aastal neid üldse ei avatud. See on ka üks põhjus, miks saarlased taotlemisega esirinnas on. “Inimesed tegid ettevalmistustöid, tehes aiaääri võsast vabaks ja varustades kividega. Nad on neid meetmeid kaks aastat oodanud. See on ju hea, et inimestel on selline soov,” lisas Kaja Juulik.
Aedade taastamine on suur töö. Kaja sõnul on vanade kiviaedade ülesehitamine ainult kolmandik tööst, kaks kolmandikku on eelnev kiviaia väljapuhastamine, kuna tavaliselt on mõlemale poole aeda kasvanud 3–4 meetri laiune võsariba. Seejärel tuleb vana kiviaia jalg laiali loopida kuni vundamendini välja, järgneb kivide juurdevedu ja alles siis saab laduma hakata. Ja kui aed saab valmis, tuleb järeltöö: ülejäänud kivide äravedu, aiaääre tasandamine, hooldamine.
Igal aastal tuleb vähemalt üks kord korralikult aiaäärteni ära niita ja kui aia taga ei ole karjatatav ala, on see enamasti trimmeri töö. “Nii et kiviaia juures on eelnevat tööd väga palju ja meie kodus teevad selle töö ära teised pereliikmed. Arvan, et olen jõudnud kiviaeda teha just sellepärast palju, et pere on suur ja tööjõudu omast kodust võtta. See on ka lastele töökasvatus, sest selle töö juures hakkab silma töötulemus, mis pealegi jääb aastakümneteks püsima. Lapsed saavad näidata oma tööd oma lastele ja miks mitte ka lastelastele. Arvan, et kiviaiad ongi põlvkondade järjepidevuse ja rasketel aegadel ühtehoidmise koht, sest seda tööd tehakse koos,” rääkis Kaja Juulik.
Kaja on ka teisi õpetanud aedu taastama ja tegema. Kihelkonna ja Salme vallas on ta käinud kohapeal, kuid paljud on ka tema pool Karalas koolitust saamas käinud. Ega asjata ETV just Kajast kiviaedade taastamise filmi teinud.
MAK raames on aastatel 2007–2013 kiviaedade rajamist ja taastamist võimalik toetada kokku 54 miljoni krooni suuruses summas, millest 80% on EL ja 20% Eesti riigi raha. Paistab, et inimeste taastamissoovid on suuremad.
Pilt: kiviaed Koguvas, maavalla koda