Reedel, 13. radokuud kell 15.00 esitleb Marju Kõivupuu Tallinna ylikoolis (Uus-Sadama 5, III korruse aatrium)  raamatut „Hinged puhkavad puudes“. Kõik huvilised on oodatud.

„Hinged puhkavad puudes“ on ylevaatlik käsitlus puudega seotud hingedeusust ning selle yhest avaldumisviisist tänapäeval lõunaeestlaste matusekommetes. See on lahkunule puusse mälestusristi lõikamine, milles kajastuvad iidsed rahvusvahelised uskumused puust kui hinge asupaigast. Selline komme on olnud levinud läänemeresoomlastel ja meie naabritel baltlastel.

Marju Kõivupuu kirjutab: „Kui Lätis on tänaseni säilinud yksikud suured ristipuud, mis on võetud ka kaitse alla, on sealgi see vana tava tänaseks hääbunud. See-eest Lõuna-Eestis on nimetatud komme siiani elujõuline ja seetõttu tähelepanuväärne osa surmaga seotud uskumustest. Ristipuud maastikus markeerivad nähtavat ja nähtamatut piiri elavate ja surnute vahel, on seotud pärimusjuttude ja kombekäitumisega. Kuid mitte ainult - ristipuude kui pyhapuude kaudu saame aimu tavaõiguslikust loodushoiust, mille põlvest põlve edasi antud kirjutamata seadused on kabinettides kirjutatud seadustest tugevamad ja pysivamad.“

PhD Marju Kõivupuu on Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi maastiku ja kultuuri keskuse etnokultuuri vanemteadur. Peamisteks uurimissuundadeks võrdlev rahvausund (etnomeditsiin, surmaelma suundumused), taialised maastikud (looduslikud pyhakohad, sh ristipuud maastikus ja rahvapärimuses) ning kohalikud elmad (Lõuna-Eesti ning Eestimaa vene vanausuliste etnokultuur).

Marju Kõivupuu on seni avaldanud „Rahvaarstid Võrumaalt: Noor ja vana Suri Hargla kihelkonnast“ (Võro 2000) ning „Surmakultuuri muutumine ajas: ajaloolise Võrumaa matusekombestiku näitel“ (Tallinn 2003), mis tunnistati 2004 aastal Tallinna ylikooli parimaks teadusmonograafikas. Marju Kõivupuu sai EV presidendi peapreemia rahvaluule kogumise eest 1995. aastal. Ta on ristipuudega seotud uskumusi ja kombestikku uurinud tänaseks pea 20 aastat.