Muhu murdevõistluse lõpuni oo jään yks lyhike nädal. Kellel heaste libe sulg, jõvab veel kirja panna omad mõtted muhukeelse entsyklopeedia sisse ja nee kummagid roamatukogu sisse ää soata, kirjutas Oma Saares Liis Pallas.
Muhu Põhikoolis avati mineva kuu lõppus rahvusvahelise tekstiilipärandil põhineva käsitööprojekti INEXTEX lõputööde näitus. Otsiti uusi mõtteid ja uut lähenemisviisi käsitööle – et kasuta ää vanu ajaloolisi säilin materjale ja tuua nende nägu tänase päeva sisse. Näitusel oo ylaval neljateistme Muhu projektigrupi liikme tööd.
Näitust soab voadata koolimajas terve veebruarikuu iga teisibe kellu 10–17. Kuuldavaste olle päris uhked asjad seal, nõnna et tasub igal juhul voatama minna. Hellamaa Kylakeskuse rahvas just köisid nii koolimajas kut Muhu Muuseumis UKU näitusel ja kangeste kiitsid.
Hellamaa Kylakeskuses oodetse korvipunumise huvilisi 28. veebruaril kellu 11. Ja nee, kis tahtvad õppeda pärliussi heegeldamist, soavad seda tiha sealsammas 25. veebruaril kellu 17.
Selle laupa oo yks imporditud tähtpäe, võeramoa nime all Valentini-päe. Eestlased oo selle kenaste sõbrapäevaks ristin. Sõbrapäeva yle oo iga voasta mõni vastu ja mõni poolt kirjatykk lehtedes ää avaldatud. Mo meelest las ta olla, sõuke nagu see oo. Piiril oo noordele tulemas sõbrapäevadisko.
Mineva esmaspe olli vanarahva kalendri järele luuvalupäe. Maavalla koja rahva meelest võiks see päe kogunisti riigipyha olla, sest vanarahva tarkuse kohja pealt põle sellepäeva tervislik ennast ylearu liigutada. Siis pidade terve tuleva voasta luud-liikmed haiged tegema. Luuvalupäeva olli ilus päevapaistega ja kena soe ilm.
Ma panni ennast kyll õue tööle, enne kut kalendri sisse vahtisi. Ju see siis paistab, kas luud-liikmed mind sellevoasta yldse teenivad. Ehk võib loota koa yhe vanasõna toimimise peale, et “kes kuntsi teab, see kuntsi peab”.
Muhu Muuseum kutsub vastla- ja tuhkapäeva pidama. Kõiki huvilisi oodetse 23. ja 25. veebruaril. Reagitse vanarahva aa-arvamisest, vastlakommetest ja toitudest, tuhkapäevast, tehasse kärbsid, aetse sigu ja kada. Kut lund jagub, sõidetse vastlaliugu.
Sõuke programm oo kokku pandud, mis peaks sobima igas vanuduses huvilistele. Tule klassiga, sõpradega või kolleegidega! Andke omast muuseumi ette teada!
Maavalla koda kirjutab veel, et paergus oo voasta kõikse param aeg ehituspuidu ja teiste pysima mõeldud asjade tegemiseks ja alustamiseks.
Otsitse sõuksi maaomanikke, kis oo huvitat oma kinnistul asuva hiie, yksiku pyha kivi, allika, puu või muu ajaloolise loodusliku pyhapaiga seisundi parandamisest. Tartu Ylikooli looduslike pyhapaikade keskus koostöös Eesti Maaylikooliga kavandab maastikuarhidektuuri tudengite menetluspraktikate ja erinevate tasemete lõputööde võimalusi pyhapaikade osas.
Tegemist oleks erinevat laadi looduslike pyhapaikade osade, terviku või ymbruse lahenduste kavandamisega. Näiteks hiieaed ja väravad, yksiku pyha puu, kivi, allika piirdeaed ja värav, lõkkekoht hiies või selle ääres, parkla ja juurdepääsutee, vaated pyhapaigale jms. Nagu teada, ep soa looduslikku pyhapaika otseselt kujunda, aga pärimuslike rajatiste ja ymbruse oskusliku kavandamisega soab rõhuta paiga tähtsust ja väärtust ning kaitsta seal asuvaid loodus- ja kultuuriväärtusi.
Nõnnasamma soab kavanda pyhapaika sobimatute rajatiste kõrvaldamist. Õppetöö käikus valmis tehtud jooniste-planeeringute alusel soab maaomanik paika korrasta ja tahtmisel koa kohjapealset arengud toetavatest fondidest abi taotleda.
Oma soovidest võiksid teada anda nii eraomanikud, kohjapealsed omavalitsused kut koa riigimaade valitsejad sõltumata sellest, kas pyhapaik oo loodus- või muinsuskaitse all. Ettepanekud ja kysimused oo oodetud Maavalla koja vanema Ahto Kaasiku aadressil ahto.kaasik [at] ut.ee .
Öetse, et hiis põle mitte paljast pyha metsapaik, vaid hiis oo ka mõiste, mise all soab mõtelda inimese kooskõla loodusega ja pyha sidet kõiksusega.