[text]
Täna on

t_LS0222.gifLoodusesõbra radokuu number pöörab pilgu meie ainsale Nõiakaevule, suurvee ajal ylekeevale imele Tuhala karstialal.  Kas paekivi kaevandused rikuksid selle erakordse vaatemängu, mis tõmbab ligi vaatajaid Eestist ja piiri tagant? Oht on olemas, sest Nabala karstialale kavandatavad  kaevandused peaksid ammutama oma varandust põhjavee alt – põhjavesi on seal väga kõrge.  Kui häirub põhjavesi, pole enam ka Nõiakaevu. Kas maksab sellega riskida?

Kaevandused ohustaks paika, mis on meie inimeste sydametele tähtis. Tavaõiguse ja seaduse põtkumine on teema, mille yle peame järele mõtlema.

Et paekivi on meie inimestele tähtis ka teistmoodi kui ainult kruusana, rändame koos paevanaga tagasi devoni ajastusse ja vaatame, milline näeb välja meie kodumaa sadu miljoneid aastaid tagasi, kui  praegustel kodumaa aladel loksus madalmeri. Kes selles elasid ja kasvasid ning miks just praegustel Eesti aladel sai tekkida paekivi - seda ajaloo saladust valgustab Rein Einasto.

Loodusesõbra veebruarinumbrist selgub ka, kui palju kasutatakse väetist juurikate ja puuviljade kasvatamisel Eestis ning kust otsida kaitset selle kasvava väetisehulga eest meie toidulaual. Aare Baumer õpetab fotohuvilistele, kuidas vana sylearvutit põnevalt taaskasutada. Kaasa saame elada ka veel viimasele Juhani Püttsepa ja Ingmar Muusikuse reisile läbi Eestimaa, selle vahva rännakuga nende rännusari mööda kodumaad lõpeb. Alustame aga Loodusesõbras hiiepaiku tutvustava sarjaga.

Ahto Kaasik kirjutab Ebavere hiiemäe erakordsest loodus- ja pärimusrikkusest. Eestisse on jäänud vaid yksikud sellised põlismetsaga hiied. Ebavere hiiemets pakub elule varju, kuid sedagi paika ohustab oskamatu ja mõõdutundetu spordikeskuse arendus. Mägi tõmbab paljusid inimesi, kuid mitte kõik ei oska seda hoda.

Loodusesõbra mahlakuu number viib lugeja juba järgmisse tuntud ja tähenduslikku hiiepaika.


Helen Arusoo
Loodusesõbra toimetaja