Maaomanikud, kes on huvitatud oma kinnistul asuva hiie, yksiku pyha kivi, allika puu või muu ajaloolise loodusliku pyhapaiga seisundi parandamisest, võivad saada edaspidi soodsalt abi.

Tartu Ülikooli looduslike pyhapaikade keskus koostöös Eesti Maaülikooliga kavandab maastikuarhitektuuri tudengite menetluspraktikate ja erinevate tasemete lõputööde võimalusi pyhapaikade osas.

Tegemist oleks erinevat laadi looduslike pyhapaikade osade, terviku või ymbruse lahenduste kavandamisega. Näiteks hiieaed ja väravad, yksiku pyha puu, kivi, allika piirdeaed ja värav, lõkkekoht hiies või selle ääres, parkla ja juurdepääsutee, vaated pyhapaigale jms.

Teatavasti ei saa looduslikke pyhapaiku otseselt kujundada, kuid pärimuslike rajatiste ja ymbruse oskusliku kavandamisega saab rõhutada paiga tähtsust ja väärtust ning kaitsta seal asuvaid loodus- ja kultuuriväärtusi. Samuti saab kavandada pyhapaika sobimatute rajatiste kõrvaldamist.

Õppetöö käigus valminud jooniste-planeeringute alusel saab maaomanik paika hooldada ja soovi korral ka kohalikku arengut toetavatest fondidest abi taotleda.

Oma koostöö soovist võiksid teada anda nii eraomanikud, kohalikud omavalitsused kui ka riigimaade valitsejad sõltumata sellest, kas pyhapaik on kaitse all või mitte. Enamus Eesti ajaloolistest hiiekohtadest polegi veel kaitse alla jõudnud.

Eesti ajaloolised looduslikud pyhapaigad on yle-euroopalise tähtsusega pärand. Mitte kusagil mujal läänepoolses Euroopas pole looduslikud pyhapaigad ja nendega seotud traditsioonid säilinud nii hästi kui Eestis. Seejuures on möödunud okupatsioonisajandite ja –kymnendite jooksul valdav enamus meie pyhapaikadest saanud tõsiselt kannatada. Pyhapaikade asukohtade viimaste mäletajate suremise tõttu on lähemal aastakymnel jäädavalt kadumas kuni sajad iidsed pyhapaigad.

Looduslike pyhapaikade erakorralisteks päästetöödeks on koostatud ja Kultuuriministeeriumis kinnitatud valdkondlik arengukava "Eesti ajaloolised looduslikud pyhapaigad. Uurimine ja hoidmine 2008 - 2012". Arengukava rakendusasutus on Tartu Ülikool. Peaaegu olematu rahastatuse tõttu pole arengukava seni loodetud mahus käivitunud. Toimunud on vaid väikesemahulised ettevalmistustööd. Näiteks 2009. a ette nähtud 4,5 miljoni krooni asemel on Eesti kõikide pyhapaikade päästmiseks kasutada kõigest 0,28 - 0,46 miljonit krooni. 2008. a sygiskuus arengukava täitmiseks palgatud projektijuhid töötavad rahapuuduse tõttu kodus ja isiklike töövahenditega. Seejuures võib ka palgaraha suvel lõppeda.

Looduslike pyhapaikade riikliku arengukavaga saab tutvuda aadressil:
http://www.muinas.ee/kultuur/ajaloolised

Maaomanike ettepanekuid ja kysimusi pyhapaikade oodatakse aadressil ahto.kaasik[at]ut.ee

Pilt: Torvastvere (Kadrina) kihelkonnas asuv Ilumäe Hiieniinepuu

Maavalla koda