Neljapäeval, 19.02. algusega kell 11.00 korraldab Tartu Ülikooli looduslike pyhapaikade keskus Tallinnas Muinsuskaitseametis Pikk tn 2 seminari hiitest ja teistest ajaloolistest looduslikest pyhapaikadest, teatas Kultuuriministeerium.

Ajakirjanikele ja toimetajatele mõeldud seminari esimeses osas kõneleb TÜ looduslike pyhapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasik looduslikest pyhapaikadest, pyhapaikade erakorralisteks päästetöödeks mõeldud riiklikust arengukavast ja selle rakendamisest.

Seminari teises pooles toimub mõttevahetus teemal “Eesti põlised looduslikud pyhapaigad kui rahvuslik ja yleeuroopalise tähtsusega pärand – meedia huvi, võimalused ja vahendid”.

Mõttevahetust juhivad Asko Künnap ja Ahto Kaasik.

Seminaril osalevad pyhapaikade riikliku arengukava kaastäitjate esindajad Kultuuri-, Sise-, Keskkonna-, Põllumajandus-, Haridus- ja Teadusministeeriumist ja Muinsuskaitseametist.

Seminari päevakava:

11.00 - 13.00 Ahto Kaasiku ettekanne, kysimused ja vastused
13.00 - 14.00 Lõunavaheaeg
14.00 - 16.00 Arutelu

Oleksime tänulikud, kui teataksite oma tulekust aadressil: ahto.kaasikut[at]ut.ee. Samas, kohustuslik see pole.

Soovi korral võib samal aadressil saata eelnevalt oma kysimusi ja ettepanekuid seoses seminari teemaderingiga.

Seminari aitavad korraldada Siseministeerium, Kultuuriministeerium ja Muinsuskaitseamet.

Ajaloolistest pyhapaikadest

Ajaloolised looduslikud pyhapaigad on Eesti kultuuripärandi ja rahvusliku identiteedi juurmisi nähtusi, mis tänapäeval seondub looduskeskkonna, regionaalarengu, põllumajandusmaastike ja usuvabadusega. Looduslikud pyhapaigad on kyll väärtuslikud  eeskätt vaimse kultuuripärandi poolest, kuid loodusaladena, mis võivad ulatuda mõnekymnest ruutmeetrist mitmekymne hektarini, puudutavad nad yhel või teisel moel kõiki, kes meie maastikel otseselt elavad ja toimetavad või sellega kuidagi seotud on:  kohalikke elanikke, maaomanikke, põliste tavade hoidjaid, põllumajandus-, turismi- jm ettevõtjaid, ruumilise planeerimisega tegelevad asutusi, keskkonna- ja muinsuskaitsjaid, inimõiguste kaitsjaid ja laiemalt kõiki Eesti elanikke ja kylalisi.

Ajaloolised looduslikud pyhapaigad on pärandmaastike mälestised, mis asuvad reeglina ajalooliste kylade ja talude läheduses. Kui suuremat maa-ala hõlmavaid hiisi on teada ligikaudu 550, siis yksikute pyhade puude, kivide, allikate, ristipuude jms arv ulatub tuhandetesse.

2008. a kevadel Kultuuriministeeriumis kinnitatud valdkondliku arengukava kohaselt on ajaloolised looduslikud pyhapaigad äärmiselt väärtuslikud nii Eestile kui ka kogu Euroopale. Mitte kusagil mujal läänepoolses Euroopas pole looduslikud pyhapaigad ja nendega seotud vaimne kultuuripärand säilinud nii hästi kui Eestis. Samas on meie looduslike pyhapaikade seisukord katastroofiline. Lähema aastakymne jooksul on jäädavalt hävimas kymned kui mitte sajad looduslikud pyhapaigad. Valdav osa pyhapaikadest on seni kaardistamata ja inventeerimata.

Riikliku arengukava meetmed näevad ette pyhapaikade andmekogu moodustamise, pyhapaikade kaardistamise, inventeerimise, seonduvate seadusaktide analyysi ja täpsustamise, ulatusliku teavitustöö, maaomanike koolitamise ja nõustamise ning pyhapaikade seisundi parandamiseks vajalike toetuspõhimõtete koostamise. Arengukava eelarve aastateks 2008 - 2011 on 26,71 miljonit krooni.

Arengukava elluviimist korraldab Tartu Ülikooli looduslike pyhapaikade keskus. Arengukava kaastäitjad on Kultuuriministeerium, Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, RMK, Muinsuskaitseamet, Eesti Kirjandusmuuseum, Maavalla koda jt.

Arengukava tekst võrgus:
http://www.muinas.ee/kultuur/ajaloolised