[text]
Täna on

Aastatel 2009-2011 inventeeritakse pärandelma paiku Lääne- ja Ida-Virumaal, Pärnu-, Saareja Hiiumaal. Veebruari lõpuks selgub, kas tänavu rahastatakse ka inventuuri Valga-, Võru-, Põlva- ja Tartumaal ning Lätis.

Tõenäoline on, et raskusi võib tekkida oma panusega. Kavas on esialgne ylevaatus läbi viia kõigi maakondade metsades, kirjutas Hiiue Lehes Lembitu Tarang.

Hiljuti ilmusid trykist kogumikud Harju- ja Järvamaa maastikulistest pärandelma paikadest, aasta tagasi Lääne- ja Raplamaa kohta. Metsades leiduvate inimtegevuse jälgede arvelevõtmine algas 2005. aastal Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) algatusel.

Nimelt nõuavad kõik metsade sertifitseerimise organisatsioonid elma- ja loonaväärtuste säilitamist metsamajanduslike tööde käigus. Majanduslike otsuste tegemiseks on aga kõigepealt vaja need paigad leida, yle vaadata ja kaardile kanda. See on yks osa säästva arengu nõuetele vastavast tegevusest metsade majandamisel. Tegemist on mittekaitstavate pärandelma paikade väljaselgitamisega.

Kultuurimälestised maastikus, olgu need siis arheoloogilised, arhitektuurilised või muud, on riiklikult kaitstud ja nende säilumine tagatud seadustega. Kui palju oleks aga meie maastik ja põlvest-põlve edasiantav pärimus vaesem, kui lihtsalt teadmatusest laseksime hävida viimasedki eelmistest põlvkondadest mahajäänud elu- ja töökultuuri märgid, mis ei ole riikliku kaitse all.

Põliskylade vahelised metsa- ja talveteed, metsavahitalust ainsate rajatistena säilinud kivikeldrid või kaevud, väravad ja õuepuud, kiviaiad ja linaleoaugud on märgid meie eellaste elust, töödest ja tegemistest. Samuti tõrvaajamise ja söemiilimise kohad, hundiaugud, lubjaahjud, pärimustega või ajalooliste isikutega seotud puistud ja ammu kasutusest kadunud kohanimedki. Kõik see on meie ajalugu ja nende maastikumärkide heatahtlikul säilitamisel saaksime neid kasutada looduse õpperadade osana ja loodusturismi korraldamisel.
Hästi on see korraldatud Põhjamaades, kus mittekaitstava pärandkultuuri teadvustamisega alustati umbes 40 aastat tagasi. Pärandkultuuri objektide väljaselgitamine on sobiv töö koduloohuvilistele.

Pärandelma märkide teadvustamine maastikus on yks osa oma juurte otsimisest. Need on ainsad käegakatsutavad ja silmaga nähtavad märgid meie sidemetest eelmiste põlvkondadega. Ilmselt on see ka hingele vajalik, ega muidu ei taastataks maakodu kiviraketega kaevu, kuigi vesi tuleb ammu puurkaevust; laotaks yles kivikeldri võlvi, taastataks puisniidul palkkyyni või parandataks mahavajunud kiviaeda metsa ja heinamaa piiril. Esialgseteks vajadusteks neid ju ei kasutata. Juurteta kultuur on hääbuv ja keegi peale meie endi ei oska ega suuda meie rahvuskultuuri väärtustada ega säilitada.

RMK poolt ellu kutsutud pärandkultuuri projekt on osa sellest tegevusest. Projekti rahastatati seni Euroopa Liidu Interreg IIIA Lõuna-Soome ja Eesti yhisprogrammi raames. Programmi direktsioon valis meie projekti 2005.-2007. aastate viie väljapaistvama Interreg IIIA rahastatud projekti hulka. Käesolevaks aastaks on otsustatud ka edaspidine pärandkultuuri objektide inventuuri rahastamine Interreg IV A projekti “Metsanduslik pärandkultuur - yhise kultuuriruumi avardaja” raames.

Kahtlemata ei leita kampaania käigus kõiki tähelepanu väärivaid objekte, seepärast on register avatud täiendavate paikade lisamiseks. Praeguseks on yle vaadatud ca 6000 inimtegevusega seotud kohta. Lähemat teavet neist saab Eesti metsaseltsi kodulehekyljelt. Trykiseid leiab raamatukogudest, kuna myygile need ei tule. Seniks aga kõigile kodu-uurijatele ja koduloohuvilistele põnevaid avastusi oma kodukyla või -valla ymbrusest.

 

Hiiu Leht