Hantõ-Mansiiskis tutvustati Jeremei Aipini romaani põhjal vändatud mängufilmi "Jää. Hantide saaga”, mis jutustab Põhjala põlisrahvaste ylestõusudest Nõukogude korra vastu, vahendas Fenno-Ugria.
Ylestõusu ajendiks oli see, et punased ryvetasid hantide pyhapaigaks oleva saare Kazõmi jõe ylemjooksul, kuhu enne võõraid ei lubatud. "Ostjakid tõusid yles, et ajada punased oma maadelt välja ja elada oma kommete ja uskumuste kohaselt," kirjutab Jeremei Aipin oma raamatu järelsõnas.
Romaani “Verise lume jumalaema” ainetel filmilavastaja Oleg Fessenko käe all valminud film on esimene linateos, mis räägib Obi-äärsetest soome-ugri rahvastest hantidest ja mansidest.
Fessenko rääkis syndmusel, et film ei järgi raamatut sõna-sõnalt, näiteks on sinna lisatud ajalooliste syndmuste taustal kulgev armastuslugu. Jeremei Aipin selgitas, et soome-ugri maades, eriti Soomes, on filmi vastu suurt huvi yles näidatud.
Film jõuab ekraanidele alles selle aasta lõpul. Esilinastus on plaanis aasta pärast filmipudu "Tule vaim".
Linateose võtted käisid Valgevenes ja Handi-Mansimaal Kazõmi lähistel, kus ylestõus 30tel aastatel aset leidiski. Traagiliste syndmuste tagajärjel hukkus toona tuhandeid inimesi.
Handid või ostjakid, nagu neid enne Nõukogude aega kutsuti, kannatasid bolševistlikku võimu välja vaid 17 aastat. 1933. aastal korraldasid nad Kazõmi ylestõusu, mis järgneva kahe aasta jooksul maha suruti.