Laupäeval maeti Lätimaal Kūolkas arvatavalt viimne emakeelne liivlane Viktor Berthold, kes oli pärit Zūonkõ talust Vaide kylast, teatas Fenno-Ugria.
Berthold syndis 1921. aastal, kooli minnes ta läti keelt ei osanud.
Yhena vähestest liivi meestest õnnetus tal end metsas varjates sõjamobilisatsioonist pääseda. Pärast sõda töötas juuksuriks õppinud mees metsavahina, oli kalur, motorist ja sadamavalvur. Ta oli ka hinnatud ravitseja, kes ravimisel tarvitas liivikeelset jumalasõna.
Berthold oli viimasel aastakymnel eesti keeleteadlastele asendamatu keelejuht, keda kutsuti 90tel aastatel aeg-ajalt Kūolka kooli liivi keelt õpetama, samuti õpetas ta liivi keelt Liivlaste Liidu poolt korraldatavates lastelaagrites. Liivi keel oli tal säilinud tänu sellelele, et ta sai seda kasutada vesteldes oma venna ja abikaasaga, kes surid eelmise sajandi 90tel aastatel.
Liivi keelt ei räägi kyll enam keegi emakeelena, kuid keel elab nii raamatutes, rahvaluules kui ylikoolides. Elavad ka liivlased, keda on Lätis yle paarisaja. Nad on haritud ja hästi organiseerunud, liivlastel on mitu organisatsiooni ja vähemalt kolm folklooriansamblit.
Ka Eestis suureneb liivlaste hulk. Kui 1989. aastal elas siin rahvaloenduse andmeil yks liivlane, siis 2000. aastal juba viis liivlast.