Võro ja seto keele kotsilõ om märgit "kimmähe ohon" vahtsõn keeleatlasõn, mink kokkopandaja om Ütistünü Rahvidõ Koolitusõ, Tiidüse ja Kultuuriütisüs (UNESCO), kirotas Võro Instituut.
Radokuu lõpun vällä ant UNESCO "Maailma ohon kiili atlas" om inämb ku 30 keeletiidläse ütistüün kokko pant interaktiivnõ võrgovälläannõq, kost saa teedüst ligi 2500 esiqsugutsõn ohoastmõn keele kotsilõ. Kokko kõnõldas UNESCO perrä maailman umbõs 6700 kiilt.
Atlas jaga ohon keeleq viide riskiastmõhe: ohon, kimmähe ohon, suurõn
ohon, väega suurõn ohon ja välläkoolnuq keeleq.
Eestist om atlasõn ärq märgit 50 000 kõnõlõjaga võro-seto kiil ku "kimmähe ohon". Samma ohoklassi ommaq arvaduq mustlaskiil ja jidiš, midä kõnõldas päält pall'odõ tõisi Õuruupa maiõ ka Eestin.
Eestile lähkümbist keelist om atlasõn märgit ohon olõvas Hummogu-Lätin
kõnõldav latgali kiil ja suurõn ohon olõvas Ingerimaal kõnõldav isuri
kiil. Väega suurõn ohon ommaq Ingerimaal kõnõldav vadja kiil ja Lätin
kõnõldav liivi kiil.
Terven ilman om atlasõ perrä inämb ku 200 küländ ildaaigo välläkoolnut
kiilt, 538 maailma kiilt ommaq väega suurõn ohon, 502 suurõn ohon, 632
kimmähe ohon ja 607 ohon.
UNESCO päädirektri Koïchiro Matsuura ütel' pressiteedüssen, et kõik keeleq ommaq perädü tähtsäq maailma kultuurilidsõ ja bioloogilidsõ kirivüse hoitmisõs ni kuts' üles ohon kiili kaitsma.
UNESCO keeleatlasõ vanõmbaq välläandõq ommaq peri aastist 1996 ja 2001.
Vahtsõ atlasõ trüküvälläannõq pidänü ilmuma jo seo kuu. Võrgovälläandõ
löüd aadrõsi päält www.unesco.org/culture/ich.
Vällävõtõq UNESCO ohon kiili kaardist:
http://www.wi.ee/img/picture/unesco09-voro-seto.png
---
Eesti keeles
UNESCO andmeil on võru ja setu keel kindlasti ohus
Võru ja setu keel on märgitud kui "kindlasti ohustatud" uues
keelteatlases, mille on koostanud Yhinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO), teatas Võro Instituut.
Veebruari lõpus avaldatud UNESCO "Maailma ohustatud keelte atlas" on enam kui 30 keeleteadlase yhistööna koostatud interaktiivne võrguväljaanne, mis annab teavet ligi 2500 erineval ohustatuse astmel keele kohta. Kokku
kõneldakse UNESCO andmeil maailmas umbes 6700 keelt.
Atlas ryhmitab ohustatud keeled viide riskiastmesse: ohustatud, kindlasti ohustatud, väga ohustatud, kriitiliselt ohustatud ja väljasurnud keeled.
Eestist on atlases märgitud 50 000 kõnelejaga võru-setu keel kui
"kindlasti ohustatud". Samasse ohuklassi on arvatud mustlaskeel ja jidiš, mida räägitakse lisaks paljudele teistele Euroopa maadele ka Eestis.
Eestile lähemal asuvaist keeltest on atlases märgitud ohustatuks Ida-Lätis kõneldav latgali keel ja väga ohustatuks Ingerimaal kõneldav isuri keel. Kriitiliselt ohustatud on samuti Ingerimaal kõneldav vadja keel ja Lätis kõneldav liivi keel.
Kogu maailmas on atlase andmetel enam kui 200 suhteliselt hiljuti
väljasurnud keelt, 538 maailma keelt on kriitiliselt ohustatud, 502 väga ohustatud, 632 kindlasti ohustatud ja 607 ohustatud.
UNESCO peadirektor Koïchiro Matsuura rõhutas pressiteates kõikide keelte tohutut tähtsust maailma kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse
säilitamisel ning kutsus yles ohustatud keeli kaitsma.
UNESCO keelteatlase eelmised väljaanded pärinevad aastaist 1996 ja 2001. Uue atlase paberväljaanne peaks ilmuma juba käesoleval kuul.
Võrguväljaande leiab aadressilt www.unesco.org/culture/ich.
Väljavõte UNESCO ohustatud keelte kaardist:
http://www.wi.ee/img/picture/unesco09-voro-seto.png