Järgmisel kolmapäeval, 25. urbekuud on kevade saabumise pyha, mis on yhtlasi meie rahva tähtsaim naistepyha. Naised, neiud ja tydrukud kogunevad sel puhul valged rõivad yll yhiselt päikesetõusu vaatama ja saabuvat kevadet tervitama. Pärast aetakse naiste juttu ja minnakse yheskoos kõrtsu või seltsituppa marjapuna jooma. Nii nagu tõusva päikese tervitamine annab marjapunapäeval terveks aastaks tervist ja virkust, nii ka puna joomine toob tervist ja annab hea jume.
Aasta-aastalt on marjapunapäeva tähistamine naiste pyhana uuesti poolehoidu kogunud. Samas laieneb teadmine, et see on meie oma pyha. Kiriku poolt väevõimuga peale surutud juudi jt võõrast rahvusest pyhakute (s.h Maarja austamine) ei seostu mitte kuidagi meie põlise elma ja tavadega. Seepärast sobib meie oma pyhale maakeelne marjapunapäeva nimi paremini.
Viljandis on pärimuselma õpetaja Ene Lukka-Jegikjani eestvedamisel marjapunapäeva peetud juba tosin aastat. Tema sõpruskonnast on see tava levinud paljudesse paikadesse.
Iga pere, kyla või sõpruskonna naised saavad marjapunapäeva isekeskis pidada. Kes aga soovib selleks kaaslasi leida, võib yhineda näiteks mõnega neist seltskondadest:
Viljandi Lossimägedes kl 5.55. Pärast suundutakse Pärimusmuusika Aita. Eestvedaja Mari kalkun.
Raplas kalmistu juures, eestvedaja Ene Lukka-Jegikjan.
Iisaku muuseumis, eestvedaja Juta Reest.
Mustjalas, eestvedaja Helje Raaper.
Karulas, eestvedaja Küllike Lõik.
Kose valla Oru kylas, eestvedaja Reet Suurkask.
Tartu kylje all Ylenurmes asuv Eesti Põllumajandusmuuseum ootab samuti naisi marjapunapäeva pidama. Kell 5.38 kogunetakse oja sillal.
Kiigutakse, vaadatakse päikese tõusu, lauldakse regilaule ja syyakse pannkooke. Kõneldakse nimedest ja esiemadest.
Tulijatel palutakse panna valge rätik pähe ja taskusse soovipael puule sidumiseks.
Osalustasu 20 krooni. Lisateavet: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või 7421928
Pilt: naised tervitavad tõusvat päikest eelmise aasta marjapunapäeval Eesti Vabaõhumuuseumis. Auli Kütt
Maavalla koda