[text]
Täna on

KIK toetab Lahemaa rahvuspargi looduslike pyhapaikade inventuuri ja mälumaastike digitaalse kaardi koostamist, kirjutas Sõnmitoojas Ülle Tamm.

Neljapäeval, 12. urbekuud oli Kolga muuseumis nõupäev, kus räägiti Lahemaa rahvuspargi looduslike pyhapaikade inventuurist ja kohapärimuse projektist „Lahemaa mälumaastikud”.

Keskkonnaameti Viru regiooni kultuuripärandi spetsialist Ave Paulus ytles, et ettekandeid kuulama ning yheskoos arutama olid kutsutud Lahemaa rahvuspargi Kuusalu kihelkonna piiridesse jääva ala kodu-uurijad ja abilised. Kogunes 30 inimest.

Pyhapaikadest rääkis Tartu ylikooli looduslike pyhapaikade keskusest Ahto Kaasik. Ta selgitas, et uuringut tehakse Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja täiustamiseks. Eesmärk on piiritleda, mis on väärtuslik ja kuidas seda kaitsta. Ettepanekud hoidmiseks saadetakse koos kaitse-eeskirjaga maa omanikule.

Looduslikeks pyhapaikadeks nimetatakse paiku või maa-alasid, mida kasutati palvetamiseks, ohverdamiseks, ravimiseks – hiied, pyhad kivid, allikad, ka isegi saared, näiteks Vihasoo läheduses on Hiiesaar. Ajaloolisteks peetakse neid paiku ja objekte, mida kasutati enne 20. sajandit.

Andmeid pyhapaikade kohta on saadud kroonikatest, vanadelt kaartidelt, rahvapärimusest, arhiividest, muuseumidest.

Kuusalu kihelkonna Lahemaa rahvuspargi osas on 40 kyla. Neis on Ahto Kaasiku andmetel kaitse all 273 arheoloogilist mälestist, mille hulgas on ka yksikud pyhapaigad.

Aasta eest käidi kylades kogumas rahvapärimusi. Pyhapaiku puudutav on salvestustest välja kirjutatud, kokku saadi 47 lehekylge teksti. Tänavu mahlakuus, kui lumi on sulanud, tullakse taas Lahemaale – välitöödele, et leida pyhapaigad maastikul. Ahto Kaasik avaldas lootust, et kohalikud elanikud on valmis uurijaid aitama, kui kysitakse, kus yks või teine objekt võiks asuda. 

Rohkem on teadaolevaid pyhapaiku Juminda ja Pärispea poolsaarel, Kahala järve ymbruses. Kõnnu-Valgejõe kandis pole yhtegi.

Yks esinduslikumaid alasid on Ahto Kaasiku sõnul Kahala piirkond. Järve ääres teatakse kaht hiit – Hiiemets, mida rahvasuus kutsutakse nyydsel ajal Hiiekuusikuks, ja Alusmets.

Ahto Kaasik loetles olulisemaid kohti: Muuksi Ohvrikivi, Kolga-Aabla Nupukivi, Leesi Kalmumägi, Juminda Koljuots ja Madude vare ning Saareots, Virve Kaljunukk, Pärispea Vaesekivi ning Liukivi ja Hiie tamm, Pärispea ja Viinistu vahel Ohvrikivi ning Hooneteperi, Viinistu Kalameeste kabel ja Sääre tamm, Vihasoo ja Kasispea vahel Ohvripärn, Vihasoos Kõrgemäe hiiemets.
Lahemaa rahvapärased kohanimed

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadur Tõnno Jonuks kõneles, et projekti Radar käigus on koostamisel kohapärimuse kaart. Kihelkondade kaupa pärimusega seotud kohad  kaardistatakse ja pildistatakse ning lisatakse GPS-koordinaadid. Kui klikata kaardile avaneb koha nimi, leiab pildi, kirjelduse jms. Koostatud on kaardid Ida- ja Lääne-Virumaa ning Järvamaa, Tori ja Kõpu kihelkondade kohta.

Käesoleva projekti raames uuritakse Lahemaa rahvusparki jäävate kihelkondade – Kuusalu, Haljala ja Kadrina – kohapärimust. Samasugune andmestik on kokku pandud ka Soomaa rahvuspargi kohta.

„Kuusalu kihelkond on olnud aktiivne kohapärimusi koguma ja saatma, see kant on rohkem asustatud, seepärast on ka enam materjali,” arvas Tõnno Jonuks.

Lahemaa kohapärimuse digikaardi ametlik valmimisaeg on 31.12., aadress hakkab olema www. maastikud.lahemaa.ee. Lehekyljel on ka koht „Sinu pärimus”, kuhu kohalikud saavad pärimust lisada.

Tõnno Jonuks ytles, et sel suvel tullakse kyladesse inimesi kysitlema, et saada pärimust juurde. Ka tema avaldas lootust, et neid võetakse lahkelt vastu ja abistatakse.
Uusomanikud väärtustavad kohapärimust

Kirjandusmuuseumi teadur nentis, et vanade talukohtade uusomanikud väärtustavad sageli kohapärimust rohkem kui pärijad.

Astrid Veltsmaa kysimusele, kas ei peaks valla tasemel korrastama kohanimede panemist, vastas ta, vanu nimesid ei saa sundida kasutama, kyll aga on võimalik pakkuda neid välja. Näiteks on Soomaal plaanis võtta katastriyksuste nimede kõrval kasutusele ka vanad kohanimed.

Ajaloolane, Kuusalu vallavolikogu liige Ott Sandrak sõnas, et valla maakorraldajatele ja arhitektidele võiks edastada vanad nimed, et nad saaksid neid soovitada, kui maaomanikud hakkavad kinnistule nime panema. Ka võiks anda soovitusi mõnede bussipeatuste nimede muutmiseks – näiteks on Jägala endise sõjaväelinnaku juures peatus „Linnake”, ometi pole seal enam aastaid sõjaväeosa.


Sõnumitooja