[text]
Täna on

Eesti Rahvusringhäälingu värske teadusleht tutvustab Osooni saadet, mida ETV näitab esmaspäeval 30.03. kl 20.05.

Kaljukotkas, nagu vihjab nimigi, eelistaks elupaigaks mägesid. Eestis tuleb linnul leppida lagerabadega. Suured rabad on paigad, kus need suured linnud saavad piisavalt rahu. Kaljukotkad on põlistele pesakohtadele väga truud.

Meie vanimad põlised pesakohad ulatuvad 19. sajandi lõppu, ka paljud sõdadevahelisel iseseisvusajal yles tähendatud pesakohad on meie päevini kasutuses. Kaljukotkaste arv on viimastel aastakymnetel pidevalt tõusnud ja linnud on parimad pesitsuspaigad juba hõivanud.

Helilooja Peeter Vähi on umbes kolmandiku aastast Eestist eemal, maailma avastamas. Erilise tähenduse ja tähtsusega on Vähi jaoks juba aastaid olnud idamaad. Eelkõige sealne muusika, aga ka mõtteviis, mis seotud targutamise, usu, ilu ja kõlblusega, ja loomulikult loond.

Vähil on õnnestunud kohtuda aadi, apataani ja konjaki hõimuga. Sygava mulje on jätnud kyla Birma ja India piiril, kus tekib tunne nagu oleks ajas mitusada aastat tagasi rännanud.

Rocca al Mare vabaõhumuuseum asub Tallinna kesklinnast vaid mõne kilomeetri kaugusel. Enam kui 80 hektaril laiub looduslik oaas. Siinsed paarisaja aastased tammed meenutavad aegu, mil Kopli lahe kallastel myhasid vägevad tammikud. Huvitav loodusnähtus on mereäärne liivakivipaljand.

Kivikylv on pärit viimasest jääajast, kui mandrijää Soome ja Rootsi aladelt kivid kaasa tõi. Põhja-Euroopas on suurema kui 30 meetrise ymbermõõduga hiidrahne teada 55, ja 50 neist asub Eestis. Vabaõhumuuseumis ringi jalutades võib teha ringi peale tervele Eestile. Aastatega on siia kokku kogutud hooneid nii Põhja-, Lõuna- kui ka Lääne-Eestist ja saarteltki.


ERR