Eesti iga hiiepaik on Euroopa mõistes haruldane. Mitte kusagil õhtupoolses Euroopas pole looduslikud pyhapaigad ning nendega seotud tavad ja uskumused jõudnud tänapäeva nii elavalt kui siin, kirjutas Ahto Kaasik Õpetajate Lehes.
Hiied, pyhad kivid, allikad, ristipuud jm ajaloolised looduslikud pyhapaigad moodustavad iseloomuliku ja sygavalt tähendusliku osa eesti kultuuripärandist ja rahvuslikust identiteedist. Pärimuseuurija Mall Hiiemäe on öelnud, et hiied on otseselt seotud eestlaste kodutundega. Pyhapaikadega seostub meie ajaloolise kultuuripärandi lahutamatuks osaks olev looduseaustus ja pyha-tunnetus, koha- ja perepärimused, uskumused ning tavad.
Paraku on lähema kymnendi jooksul hävimas kuni sajad iidsed pyhapaigad, enamik neist on senini kaardistamata. Ajaloolistel põhjustel puuduvad Eesti pyhapaikadel ainuomased välistunnused. Kuna sajandite jooksul pyydsid valitsejad meie hiisi hävitada, oli nende parim kaitse eristamatus muust maastikust. Seetõttu on pyhapaikade määramisel yheks peamiseks teabeallikaks elav ajalooline mälu. Pyhapaiga asukoha ja sageli ka olemasolu viimased mäletajad on vanainimesed.
Tartu ylikooli looduslike pyhapaikade keskuses valmistutakse praegu ajaloolise mälu talletamiseks. Kuna vajalikeks teadusuuringuteks ei jätku raha, kavatsetakse kaasata võimalikult palju vabatahtlikke, kes aitaksid pyhapaiku puudutavat rahvapärimust ja eeskätt asukohti talletada.
Väärtusliku panuse sellesse ettevõtmisse võiksid kindlasti anda koolid. Näiteks Saaremaa Valjala põhikooli õpetaja Ester Vaiksaar uuris koos oma õpilastega läbi suure osa Valjala kihelkonna pyhapaikadest. Tartu Miina Härma gymnaasiumi õpilane Minni Saapar kaardistas põliselanike abil mitme aasta jooksul Saaremaa Pihtla valla pyhapaiku. Tema töö päästis hävimast mitmed pyhapaigad ja annab olulise lähteteabe piirkonna teaduslikuks uuringuks. Maavalla koda pärjas Minni Saapari eelmisel aastal noore hiiesõbra tiitliga.
TY looduslike pyhapaikade keskus kutsub teemast huvitatud koolijuhte, õpetajaid ja õpilasi endast märku andma. Varustame huvilisi uurimiseks vajaliku kysimustiku ja juhendiga. Kui piirkonnas on huvilisi rohkem, saame kavandada ka kohalikke teabepäevi, kus saab pyhapaikade, nendega seotud ajaloolise pärimuse ja uurimise yksikasjadega lähemalt tutvuda. Huvilistel palun kirjutada aadressil
ahto.kaasik [at] ut.ee.
Lisateave pyhapaikade kohta: