[text]
Täna on

Postimees: Kristluse-eelseid matmiskombeid ja kylakatoliiklust yhendav komme puutyvedesse riste lõigata pakub tuge ka tänapäevastele leinajatele, usub Tallinna ylikooli vanemteadur Marju Kõivupuu.

«Ristipuu ise pole teab mis pyha puu. Lihtsalt yks puu, mis kasvab sellise hea koha peal, kust kylani nii palju maad on, et hääled koju enam ei kosta. Tähtis on ka see, et naabruses inimesi ei ela. Pärast ristipuud ei ole hea, kui kilomeetri ringis kedagi elamas oleks. Muidu kui maetud inimese hing koju rändama tuleb ja vanu võlgu taga otsima hakkab, siis saavad need, kes sealpool puud elavad, häiritud. Et seda ei juhtuks, tuleb ristilõikajal lõikamise ajal kinnitada nimeliselt surnut nimetades, st öelda surnu nime, et ta ristist kabelini ka ringi kollama ei tule.»
Pikemalt Postimehes